Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2020, kell 17:32

Tõnisepäev (ka jõuluemapäev) on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).

Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.

Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomasöödast pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.

Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeva kellaaeg 9–15 vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tõnisepäev''' (ka '''jõuluemapäev''') on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).
-Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab.
+Tõnisepäev on nimetuse saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab.
-Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi   tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima.
+Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomasöödast pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima.
-Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
+Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeva kellaaeg 9–15 vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
 [[Kategooria:Eesti rahvakalender]]