Burchard von Dreileben: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2007, kell 22:15

Burchard von Dreileben (Borchart van Dreinlove, Dreyleven, Borgardus de Drelegen) oli Liivi ordu meister (1340–1345). Tema meistriksoleku ajal toimus Jüriöö ülestõus, mille ta maha surus ja allutas ordule taanlaste alad eesotsas Tallinnaga. Suure tõenäosusega sai see aktsioon alguse just Vastseliina linnusest, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhkenud ülestõusust Harju- ning Läänemaa feodaalide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas Pihkva piiril venelaste vastu seisis.

Burchard von Dreilebeni valitsemise ajal oli suur viletsus ja häda Liivimaal, sest talupojad hakkasid mässama ja lõid kõik sakslased surnuks, kelle nad suutsid kätte saada. Põletasid ka linnuseid ja mõisad maha Harjus, Lääne- ja Saaremaal. Talupojad valisid neli kuningat enda seast, kelle sõna nad ka kuulasid.

Ta läks ajalukku mitte ainult Vastseliina rajajana ja venelaste hirmuna, vaid ka kui mees, kes 1343. aastal Paides vangistas ja reetlikult tappis - hoolimata ka tollal kehtinud saadikupuutumatust - läbirääkimistele tulnud eestlaste neli kuningat. See toimus ordu põhjapoolseimas, Paide linnuses.

1345. aastal loobus ta ordumeistriametist ning võis olla aastail 1346–1347 Tallinna komtuur.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
-'''Burchard von Dreileben (Borchart van Dreinlove, Dreyleven, Borgardus de Drelegen''') oli [[Liivi ordu]] meister ([[1340]]–[[1345]]). Tema meistriks oleku ajal toimus [[Jüriöö ülestõus]], mille ta maha surus ja allutas ordule taanlaste alad eesotsas [[Tallinn]]aga. Suure tõenäosusega sai seaktsioon alguse just [[Vastseliina linnus]]est, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhlenud ülestõusust Harju- ning Läänemaa feodaalide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas [[Pihkva]] piiril venelaste vastu seisis.
+'''Burchard von Dreileben (Borchart van Dreinlove, Dreyleven, Borgardus de Drelegen''') oli [[Liivi ordu]] meister ([[1340]]–[[1345]]). Tema meistriksoleku ajal toimus [[Jüriöö ülestõus]], mille ta maha surus ja allutas ordule taanlaste alad eesotsas [[Tallinn]]aga. Suure tõenäosusega sai see aktsioon alguse just [[Vastseliina linnus]]est, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhkenud ülestõusust Harju- ning Läänemaa feodaalide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas [[Pihkva]] piiril venelaste vastu seisis.
-[[Burchard von Dreinlove]] valitsemise ajal oli suur viletsus ja häda Liivimaal, sest talupojad hakkasid mässama ja lõid kõik sakslased surnuks, kelle nad suutsid kätte saada. Põletasid ka linnuseid ja mõisad maha Harjus, Lääne- ja [[Saaremaa]]l. Talupojad valisid neli kuningat enda seast, kelle sõna nad ka kuulasid.
+Burchard von Dreilebeni valitsemise ajal oli suur viletsus ja häda Liivimaal, sest talupojad hakkasid mässama ja lõid kõik sakslased surnuks, kelle nad suutsid kätte saada. Põletasid ka linnuseid ja mõisad maha Harjus, Lääne- ja [[Saaremaa]]l. Talupojad valisid neli kuningat enda seast, kelle sõna nad ka kuulasid.
-Ta läks ajalukku mitte ainult [[Vastseliina]] rajajana ja venelaste hirmuna, kui ka mees , kes 1343 [[Paide]]s vangistas ja reetlikult  tappis, ka tollal kehtinud saadiku puutumatust  läbirääkimistele tulnud eestlaste neli kuningat. Se toimus ordu Põhjapoolsemas [[Paide linnus]]es.
+Ta läks ajalukku mitte ainult [[Vastseliina]] rajajana ja venelaste hirmuna, vaid ka kui mees, kes 1343. aastal [[Paide]]s vangistas ja reetlikult tappis - hoolimata ka tollal kehtinud saadikupuutumatust - läbirääkimistele tulnud eestlaste neli kuningat. See toimus ordu põhjapoolseimas, [[Paide linnus]]es.
-loobus ta ordumeistriametist ning võis olla aastail [[1346]]–[[1347]] [[Tallinn]]a [[komtuur]].
+. aastal loobus ta ordumeistriametist ning võis olla aastail [[1346]]–[[1347]] [[Tallinn]]a [[komtuur]].
 [[Kategooria:Liivi ordumeistrid|Dreileben, Burchard von]]