Voka mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuli 2020, kell 07:09

Voka mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Voka alevikus Toila vallas Ida-Viru maakonnas.

Ajalugu

Kalmistu rajasid Voka mõisa tollased omanikud Wilckenid arvatavasti millalgi 19. sajandi esimesel poolel mõisa südamest idas olevale kahe Voka jõkke suubuva sälkoru vahelisele alumisele klindiastangule.^[1]

Esimene matus oli 1838. aastal, kalmistule on teadaolevalt maetud 11 lahkunut.^[2]

Kirjeldus

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 350 meetri kaugusele itta. Praegu on see rüüstatud, jäetud maha ning võsastunud. Hauatähistest on säilinud väheseid osi.

Kalmistule maetuid

Tuntud polaaruurija Eduard Gustav von Toll abiellus 25. veebruaril (vkj 13. veebruaril) 1889 Voka mõisas Emmeline Magdalene von Wilckeniga (sündinud 1860), kes oli Voka mõisniku Nikolai von Wilckeni (1817-1885) tütar. Nende kaks last on maetud Voka mõisa kalmistule:
- Arndt Harald von Toll (8. september (vkj) 1894 - 30. oktoober (vkj) 1903)
- noorelt surnud poisslaps

Viited

↑ Plan von dem Gut Choudleigh. 19. sajandi II pool. Rahvusarhiiv, EAA.3724.4.1824
↑ Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 66

Kirjandus

Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002

Välislingid

Pärandkultuuri objekt: "Voka kalmistu" (802:KUL:001)

[1] Plan von dem Gut Choudleigh. 19. sajandi II pool. Rahvusarhiiv, EAA.3724.4.1824

[2] Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 66

[1]

[2]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Ajalugu==
-Kalmistu rajasid [[Voka mõis]]a tollased omanikud [[Wilcken]]id arvatavasti millalgi 19. sajandi esimesel poolel mõisa südamest idas olevale kahe [[Voka jõgi|Voka jõkke]] suubuva [[Sälkorg|sälkoru]] vahelisele alumisele [[Põhja-Eesti klint|klindi]]astangule.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?place=Voka&vmode=grid&q=1&page=2 ''Plan von dem Gut Choudleigh''. 19. sajandi II pool. EAA 3724.4.1824]</ref>
+Kalmistu rajasid [[Voka mõis]]a tollased omanikud [[Wilcken]]id arvatavasti millalgi 19. sajandi esimesel poolel mõisa südamest idas olevale kahe [[Voka jõgi|Voka jõkke]] suubuva [[Sälkorg|sälkoru]] vahelisele alumisele [[Põhja-Eesti klint|klindi]]astangule.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?place=Voka&vmode=grid&q=1&page=2 ''Plan von dem Gut Choudleigh''. 19. sajandi II pool. Rahvusarhiiv, EAA.3724.4.1824]</ref>
-Esimene matus oli 1838. aastal, kalmistule on teadaolevalt maetud 11 lahkunut.<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013.] Lk 66</ref>
+Esimene matus oli 1838. aastal, kalmistule on teadaolevalt maetud 11 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 "Eesti mõisakalmistud"]. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 66</ref>
 ==Kirjeldus==
-Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 350 [[Meeter|m]] kaugusele [[Ida|itta]]. Praegu on see rüüstatud, jäetud maha ning võsastunud. Hauatähistest on säilinud väheseid osi.
+Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 350 [[Meeter|meetri]] kaugusele [[Ida|itta]]. Praegu on see rüüstatud, jäetud maha ning võsastunud. Hauatähistest on säilinud väheseid osi.
 ==Kalmistule maetuid==