Kakulised: erinevus redaktsioonide vahel
P →Anatoomia: võimelised keerata > võimelised keerama |
P →Anatoomia: soode vahelised > sugudevahelised |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
Kakulised on võimelised oma pead ja kaela keerama kuni 270°. Nende kaela muudab paindlikuks 14 [[Kaelalülid|kaelalüli]] (inimestel 7). |
Kakulised on võimelised oma pead ja kaela keerama kuni 270°. Nende kaela muudab paindlikuks 14 [[Kaelalülid|kaelalüli]] (inimestel 7). |
||
=== |
=== Sugudevahelised erinevused === |
||
Kakulisete puhul on emased isendid vähesel määral suuremad kui isased. See varieerub erinevate liikide ja populatsioonide vahel. |
Kakulisete puhul on emased isendid vähesel määral suuremad kui isased. See varieerub erinevate liikide ja populatsioonide vahel. |
||
Redaktsioon: 13. mai 2020, kell 11:41
| Kakulised | |
|---|---|
 Vöötkakk (Surnia ulula) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kakulised Strigiformes |
Kakulised ehk öökullid (Strigiformes) on selts põhiliselt öise eluviisiga röövlinde, keda on maailmas umbes 200 liiki. Kakulistel on suur pea, suured silmad, väga terav nägemine ja kuulmine.
Toituvad põhiliselt väikestest imetajatest, närilistest ja teistest lindudest. Mõned liigid on kohastunud ka kalu küttima. Kakulised on väga laialt levinud, neid leiab üle kogu maailma välja arvatud Antarktikas ja osadel saartel.
Anatoomia
Kakulistel on suured, ettesuunatud silmad ja kuulmekäigu avad, kullilistele sarnased nokad, lame nägu ja silmatorkavad näokettad. Näokettaid kasutavad kakulised helivõngete tundlikumaks suunamiseks nende ebasümmeetrilise ehitusega trummlikiledesse. Kakuliste ettesuunatud silmade stereoskoopiline nägemine annab neile madallennu küttimiseks vajaliku parema kauguse tajutavuse. Kuna kakulised on kaugnägijad, ei suuda nad mõne sentimeetri läheduses olevaid esemeid ja saakloomi selgelt näha. Püütud saaklooma tunnetavad kakulised niitsulgede abil; need asuvad juukseniitide moodi noka ja jalgade peal, käitudes retseptoritena.
Kakulised on võimelised oma pead ja kaela keerama kuni 270°. Nende kaela muudab paindlikuks 14 kaelalüli (inimestel 7).
Sugudevahelised erinevused
Kakulisete puhul on emased isendid vähesel määral suuremad kui isased. See varieerub erinevate liikide ja populatsioonide vahel.
Arvatakse, et isased on väiksemad, sest siis on neil suurem tõenäosus toitu küttida. Rohkem toitu pesitsus perioodil annab samuti suurema eelise, sest isas lind peab lisaks endale ka emase linnu ära toitma.[1][2][3]
Jahtimine
Kakulised on öise eluviisiga kiskjad, see tähendab, et nad otsivad toitu öösel. Nende põhiliseks söögiks on väikesed imetajad, näiteks jänesed ja närilised, samuti teised linnud. Kuna kakulised on üle maailma levinud on nende jahtimise kohastumised erinevad, sest igas paigas ei saa sarnaselt küttida.
Lendamine
Suurem osa kakulisi on väga vaiksed ning aeglased lendajad, see tuleb suureks kasuks saagi püüdmisel. On uuritud kuidas neil see õnnestub ja avastatud, et nende suled erinevad teiste lindude omadest. Need on pehmemad kui teistel ja samuti ei ole veekindlad. Kakulised ei erita mingid rasu, et sulgi muuta veekindlaks.[4] Selline kohastumine on kasulik küttimisel aga ilmastikule on nad haavatavad. [5][6]
Nägemine
Kakulised kuuluvad öise eluviisiga lindude hulka ja on tuntud ebaproportsionaalselt suurte silmade poolest võrreldes nende koljudega, mis on evolutsiooni jooksul võtnud jäiga toruja kuju. Selliseid silmi pole võimalik kakulistel liigutada, selle asemel keeravad nad ümbruse jälgimiseks oma pead ja kaela kuni 270°, liigutamata oma torsot, võimaldades neil küttimise ajal võimalikult vähe müra tekitada. Kakuliste binokulaarse vaatevälja annab neile ettepoole suunatud silmad, kuid nad on ka kaugnägijad; kakulised ei suuda selgelt näha mõne sentimeetri kaugusel olevaid objekte. Kuigi nende öisele nägemisele aitavad kaasa suured valgust koguvad silmad ning pupillid ja/või ülitundlikud nägemisrakud, selle omaduse tegelikud põhjused on ajufunktsioonid, mis keskenduvad ruumiandmete eraldamisele võrkkesta kujutiselt öise heledusvahemiku kaudu, mis suudavad töötada ainult tänu suurtele võrkkesta kujutistele.
Kuulmine
Kakulisi abistab küttimisel ka spetsialiseerunud kuulmisfunktsioonid ja ebasümmeetrilised kõrvad, millest viimased võivad olla nii sisemised kui ka välimised. Ebasümmeetriline kõrva paigutus lubab kakulistel saaklooma asukohta täpsemalt kindlaks teha. Kõrvade paigutus eri kohtades (mõlemal pool vastakuti) kolju peal võimaldab kakulisel määrata heliallika suuna minuti erinevusega ajas, mil helilained läbivad mõlemat vasakut ja paremat kõrva, misjärel keerab ta oma pead kuni heli jõuab üheaegselt mõlemasse kõrva, suunaga otse heliallika poole. Kõrvaavade taga on spetsiaalsed tihedalt pakitud suled, mis moodustavad ettesuunatud nõgusa suleseina, mis suunab heli otse kõrva. Näokettad aitavad samuti heli kõrva suunata, mida saavad kakulised vajadusel sättida heli paremaks suunamiseks kõrva ning allapoole suunatud, terava kolmnurgelise kujuga nokk peegeldab heli võimalikult vähe näost eemale.
Eesti liigid
Eestis elab kokku 12 liiki kakulisi.
- sugukond: Loorkaklased (Tytonidae)
- Loorkakk (Tyto alba)
- sugukond: Kaklased (Strigidae)
- Kassikakk (Bubo bubo)
- Lumekakk (Nyctea scandiaca)
- Vöötkakk (Surnia ulula)
- Värbkakk (Glaucidium passerinum)
- Kivikakk (Athene noctua)
- Kodukakk (Strix aluco)
- Händkakk (Strix uralensis)
- Habekakk (Strix nebulosa)
- Kõrvukräts (Asio otus)
- Sooräts (Asio flammeus)
- Karvasjalg-kakk ehk laanekakk (Aegolius funereus)
Viited
- ↑ Arne Lundberg (Mai, 1986). ""Adaptive advantages of reversed sexual size dimorphism in European owls"". Ornis Scandinavica (Scandinavian Journal of Ornithology) (Inglise keel). Kd 2 (Seitsmeteistkümnes trükk). Nordic Society Oikos. Lk 133–140.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Krüger, Oliver (september 2005). "The evolution of reversed sexual size dimorphism in hawks, falcons and owls: a comparative study". Evolutionary Ecology. 19 (5) doi:10.1007/s10682-005-0293-9. Lk 467–486.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ Mueller, H.C. (1986). "The evolution of reversed sexual dimorphism in owls: an empirical analysis of possible selective factors". The Wilson Bulletin. 19 (5) doi:10.1007/s10682-005-0293-9. Lk 467.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ Willott J.F. ((2001)). Handbook of Mouse Auditory Research.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Neuhaus W.; Bretting H. & Schweizer B. (1973). "Morphologische und funktionelle Untersuchungen über den, lautlosen" Flug der Eulen (strix aluco) im Vergleich zum Flug der Enten (Anas platyrhynchos)". Lk 495–512.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Bachmann T.; Klän S.; Baughmgartner W.; Klaas M.; Schröder W. & Wagner H. ).. Frontiers in Zoology. 4: 23. doi:10.1186/1742-9994-4-23. PMC 2211483 . PMID 18031576. (2007). "Morphometric characterisation of wing feathers of the barn owl Tyto alba pratincola and the pigeon Columba livia". Frontiers in Zoology. doi:10.1186/1742-9994-4-23. Lk 23.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)