Sugutu paljunemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
parandasin kirjavea |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Sugutu sigimine''' (ka '''sootu''', '''aseksuaalne''' ja '''mittesuguline''' '''paljunemine/sigimine''') on [[paljunemine|paljunemise]] vorm, kus ei toimu [[meioos]]i, [[ploidsus]]e vähenemist ega [[viljastumine|viljastumist]]. Sugutus paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. |
'''Sugutu sigimine''' (ka '''sootu''', '''aseksuaalne''' ja '''mittesuguline''' '''paljunemine/sigimine''') on [[paljunemine|paljunemise]] vorm, kus ei toimu [[meioos]]i, [[ploidsus]]e vähenemist ega [[viljastumine|viljastumist]]. Sugutus paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. |
||
Eristatakse kahte sugutut sigimisviisi: [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivne]] ja [[eoseline sigimine]]. Vegetatiivselt sigimisel |
Eristatakse kahte sugutut sigimisviisi: [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivne]] ja [[eoseline sigimine]]. Vegetatiivselt sigimisel saab uus organism enamasti alguse ühe vanema (keha)osa(de)st. |
||
Sugutult paljuneb enamik [[üherakuline organism|üherakulisi organisme]], nagu [[arhed]], [[bakterid]] ja [[protistid]], samuti paljud [[taimed]] ja [[seened]], kes on [[hulkrakne organism|hulkraksed]]. Sugutut paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks [[käsnad]] [[pungumine|punguvad]]. |
Sugutult paljuneb enamik [[üherakuline organism|üherakulisi organisme]], nagu [[arhed]], [[bakterid]] ja [[protistid]], samuti paljud [[taimed]] ja [[seened]], kes on [[hulkrakne organism|hulkraksed]]. Sugutut paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks [[käsnad]] [[pungumine|punguvad]]. |
||
Redaktsioon: 28. jaanuar 2020, kell 22:00
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Sugutus paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism.
Eristatakse kahte sugutut sigimisviisi: vegetatiivne ja eoseline sigimine. Vegetatiivselt sigimisel saab uus organism enamasti alguse ühe vanema (keha)osa(de)st.
Sugutult paljuneb enamik üherakulisi organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed ja seened, kes on hulkraksed. Sugutut paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnad punguvad.