Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:85AE:7BAA:80B8:92B2:2505 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 37.157.107.164.
Märgis: Tühistamine
taastasin varasema redaktsiooni - sodimine
1. rida: 1. rida:
'''Nõiaks''' türil elab ka üks nõid käib 7.a klassis nimi on tal lorete[[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda valitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.
'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda valitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.


[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.

Redaktsioon: 31. oktoober 2019, kell 11:18

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.

Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.

Ristiusk suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt nõiajaht, nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.

Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on popkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.

Nõiaprotsessid

 Pikemalt artiklites Blåkulla nõiaprotsessid ja Pendle Hilli nõiaprotsessid

Vaata ka

Välislingid