Arutelu:Dedovštšina

Võtan suunamise maha, kuna tegemist laiema nähtusega, mitte üksikjuhtumiga. Lisasin mõned juhtumid Eesti meedia baasil, aga üldiselt see nähtus nagu koduvägivald, mis jääb toimuvate seinte vahele, Eesti ajakirjandusse on jõudnud murdosa, aga mastaapsemad juhtumid, mis omakorda jällegi viidatavad. Endal samuti ajateenistus Eesti kaitseväes läbitud, seetõttu teemaga mingil määral kursis. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:14 (EEST)

---

Arutelust Sakalauskase juhtum:
Siia tehti uus alajaotus Dedovštšina Eesti kaitseväes. Kas Eesti kaitseväe puhul saab rääkida dedovštšinast ja kas on õige Eesti kaitseväes ettetulevat kiusamist nimetada selle terminiga? Ursus scribens (arutelu) 15. september 2019, kell 16:29 (EEST)

Nähtus kandus kaitseväkke Nõukogude armeest, kuna Eesti kaitseväe ohvitserkond oli 1990.-ndatel enamjaolt nõukogude armee taustaga, samuti oli ajateenijate hulgas palju vene päritoluga isikuid ja 1970.-ndatel sündinud põlvkonna suhtumine oli teisem kui 2000 sündinutel. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:38 (EEST)

Aka "...vanemate ajateenijate vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ajateenijate suhtes"

Kui lähtuda praegusest definitsioonist, mis on kitsam kui lihtsalt tagakiusamine, siis nimetatud Eesti juhtumid ei sobi. Eesti juhtumite allikad sellist terminit ei kasuta ka. Ülaltoodud EKI selgitus veel kitsam, piirdub ainult Nõukogude armeega.--Minnekon (arutelu) 15. september 2019, kell 16:48 (EEST)

EKI selgitusel on ees märge kõnek; näiteid "vanemate ajateenijate vaimse ja füüsilise vägivalla kohta nooremate ajateenijate suhtes" «tilgub» aeg-ajalt meediasse nt ka käimasoleva Vene-Ukraina sõja mõlemalt poolelt, ja märksa drastilisemaid/traagilisemaid/letaalsemaid...
Definitsiooni tuleks siis ilmselt „avardada“; nt ka ruwi artikkel ei piirdu NL-ga°—° Pietadè 15. september 2019, kell 17:16 (EEST)

Poisid, miks ajateenistus läbimata? Ajateenistuses käimata, aga sel teemal soovite sõna võtta! Nõukogude Liit lakkas 1991 olemast, Eesti Kaitsevägi ei sündinud tühjalt kohalt, osalt saadi kaasa ka nõukogude pärand. Samast mastaapide osas pole Eesti ja Nõukogude Liit võrreldavad, kuid 2 jao ajateenijate loata lahkumine väeosast on ikkagi näitaja! Loomulikult pole hea toon sellest rääkida, nagu pole hea toon rääkida koduvägivallast ja ametlikult meil kiusamist kaitseväes (enam) pole. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:56 (EEST)

Kui allikates Eesti sõjaväes esinenud kiusamist selgesõnaliselt "dedovštšinaks" ei nimetata, ei saa nendele allikatele tuginedes seda materjali ka siia tuua, see on WP viitamise põhireegleid.
Teiseks, Kalev, su argumendid vene päritolu ja ajateenistujate mõnitamise vahel ei kannata mingit kriitikat.Miacek (arutelu) 15. september 2019, kell 17:47 (EEST)