Rabakivi: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: eu:Rapakivi granito |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | |||
[[Image:Rapakivigranite_ss.jpg|thumb|Rabakivile on omane suurte punast värvi [[kaaliumpäevakivi]] [[fenokristall]]ide esinemine.]] |
|||
| ⚫ | |||
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on A-tüüpi [[graniit]], mida iseloomustab, vähemalt suuremates [[batoliit]]ides, [[rabakivistruktuur]]i esinemine.<ref>Haapala, I. Rämö, O.T., 1992, Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83, 165-171.</ref> |
|||
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on eriteralise [[Kivimi struktuur|struktuuriga]] [[Graniit|graniidi]] erim. |
|||
Rabakivide tüüpala ehk nn ''locus classicus'', kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub [[Viiburi rabakiviplutoon]]. Rabakivid ei ole siiski ainult [[Soome]]le omane nähtus. Neid esineb [[USA]]-s, [[Brasiilia]]s, [[Antarktika]]s, [[Austraalia]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa]]l, [[Sudaan]]is jne ehk kõigil [[manner|mandreil]]. Ka Eesti [[aluskord|aluskorras]] on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).<ref>Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., 1996. Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. In: Koistinen, T. (Editor), 1996. Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21, pp. 59-97.</ref> |
|||
[[Raba]]ga ei ole sel kivimil midagi tegemist. Nimi tuleb [[soome keel]]est, kus ''rapu'' tähendab rabe. Rabedaks teeb selle kivimi eriteraline struktuur. Seega allub rabakivi suhteliselt kergesti [[Murenemine|murenemisele]] ega ole, erinevalt graniidist, eriti hinnatud ehitus- või kerisekivina. |
|||
Rabakivi ([[soome keel|soome]] ''rapakivi'') nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest [[murenemine|murendatavusest]]. |
|||
Rabakivi on enamasti roosakat värvi. Kergesti äratuntavaks muudavad rabakivi suured (kuni 10 cm) [[ortoklass]]i [[kristall]]id, mis mõnikord ([[Viiburgiit|viiburgiidis]]) on ümbritsetud [[plagioklass]]ist heledama äärisega ([[rabakivistruktuur]]). |
|||
Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid [[ortoklass]]i ovoide, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka [[viiburgiit|viiburgiidiks]]. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgselt peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama, et neid rabakiviplutoonideks nimetada võiks. |
|||
[[Eesti]]s leidub rabakive [[rändkivi]]dena. Eesti [[rändrahn]]ude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti [[Aluskord|aluskorras]] on rabakividest koosnevaid [[intrusiiv]]e. Näiteks [[Märjamaa]] või [[Naissaar]]e alune aluskord koosneb rabakivist. |
|||
Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome [[geoloog]] [[Jakob J. Sederholm]].<ref>Sederholm, J. J. 1891. Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, 1-31.</ref> |
|||
[[Termin]]i "rabakivi" võttis kasutusele [[Soome]] [[petroloog]] [[Jakob J. Sederholm]] aastal [[1891]]. |
|||
Rabakivi [[erim]]it, mis sisaldab ortoklassi ovoide, mis ei ole ümbritsetud plagioklassist äärisega, nimetatakse [[piiterliit|piiterliidiks]] ([[Piiterlahti]] järgi). |
|||
Suured rabakivi avamused on [[Viiburi]] ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud. |
|||
Peale aluskorras paiknevate rabakiviintrusioonide leidub rabakive Eestis veel [[rändkivi]]dena. Rabakivi ongi Eesti [[rändrahn]]ude seas levinuimaks kivimtüübiks. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 18. rida: | 19. rida: | ||
*[[Viiburgiit]] |
*[[Viiburgiit]] |
||
*[[Piiterliit]] |
*[[Piiterliit]] |
||
==Viited== |
|||
<references/> |
|||
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
||
Redaktsioon: 9. märts 2007, kell 22:11
Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab, vähemalt suuremates batoliitides, rabakivistruktuuri esinemine.[1]
Rabakivide tüüpala ehk nn locus classicus, kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub Viiburi rabakiviplutoon. Rabakivid ei ole siiski ainult Soomele omane nähtus. Neid esineb USA-s, Brasiilias, Antarktikas, Austraalias, Hiinas, Venemaal, Sudaanis jne ehk kõigil mandreil. Ka Eesti aluskorras on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).[2]
Rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest murendatavusest.
Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka viiburgiidiks. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgselt peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama, et neid rabakiviplutoonideks nimetada võiks.
Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome geoloog Jakob J. Sederholm.[3]
Rabakivi erimit, mis sisaldab ortoklassi ovoide, mis ei ole ümbritsetud plagioklassist äärisega, nimetatakse piiterliidiks (Piiterlahti järgi).
Peale aluskorras paiknevate rabakiviintrusioonide leidub rabakive Eestis veel rändkividena. Rabakivi ongi Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks.
Vaata ka
Viited
- ↑ Haapala, I. Rämö, O.T., 1992, Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83, 165-171.
- ↑ Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., 1996. Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. In: Koistinen, T. (Editor), 1996. Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21, pp. 59-97.
- ↑ Sederholm, J. J. 1891. Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, 1-31.