Naa-dene keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Na-Dene langs.png|pisi|Naa-dene keelte |
[[Pilt:Na-Dene langs.png|pisi|Naa-dene keelte levila enne kontakti eurooplastega]] |
||
'''Naa-dene keeled''' on [[Põhja-Ameerika]] põliskeeltest koosnev [[keelkond]], kuhu kuuluvad [[ejaki keel]], [[tlingiti keel]] ning alamrühmana [[atapaski keeled]] ([[apatši keel|apatši]], [[hupa keel|hupa]], [[kojuko keel|kojuko]], [[navaho keel|navaho]] jt). [[Haida keel]]e keelkonda arvamine on vaieldav. Kokku kuulub keelkonda isegi kuni kolmkümmend keelt. |
'''Naa-dene keeled''' on [[Põhja-Ameerika]] põliskeeltest koosnev [[keelkond]], kuhu kuuluvad [[ejaki keel]], [[tlingiti keel]] ning alamrühmana [[atapaski keeled]] ([[apatši keel|apatši]], [[hupa keel|hupa]], [[kojuko keel|kojuko]], [[navaho keel|navaho]] jt). [[Haida keel]]e keelkonda arvamine on vaieldav. Kokku kuulub keelkonda isegi kuni kolmkümmend keelt. |
||
Viimane redaktsioon: 27. juuni 2019, kell 15:38
Naa-dene keeled on Põhja-Ameerika põliskeeltest koosnev keelkond, kuhu kuuluvad ejaki keel, tlingiti keel ning alamrühmana atapaski keeled (apatši, hupa, kojuko, navaho jt). Haida keele keelkonda arvamine on vaieldav. Kokku kuulub keelkonda isegi kuni kolmkümmend keelt.
Ejaki keel arvatakse olevat välja surnud, kuna viimane kõneleja suri 2008. aastal. Tlingiti keelt kõneleb mõnisada inimest Alaska kaguosas ja Lääne-Kanadas. Atapaski keeli kõneldakse suurtel aladel Kanada loodeosas ning Ameerika Ühendriikide lõunapiirkonnas. Tänapäeval on neist navaho keelel kõige suurem kõnelejaskond (peamiselt Arizonas ja New Mexicos).