Külmumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib vee külmumisest; toiduainete konserveerimise kohta vaata artiklit [[Külmutamine]].}} |
{{See artikkel|räägib vee külmumisest; toiduainete konserveerimise kohta vaata artiklit [[Külmutamine]].}} |
||
[[Pilt:Frozen drop.webm|pisi|Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. [[Maxim Bilovitskiy]] video |
[[Pilt:Frozen drop.webm|pisi|Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. [[Maxim Bilovitskiy]] video]] |
||
'''Külmumine''' ehk '''jäätumine''' on [[vesi|vee]] ja [[vesilahus]]te üleminek [[vedel olek|vedelast olekust]] [[tahke olek|tahkesse olekusse]]. Külmumist võib nimetada ka vee [[tahkestumine|tahkestumiseks]]. |
'''Külmumine''' ehk '''jäätumine''' on [[vesi|vee]] ja [[vesilahus]]te üleminek [[vedel olek|vedelast olekust]] [[tahke olek|tahkesse olekusse]]. Külmumist võib nimetada ka vee [[tahkestumine|tahkestumiseks]]. |
||
Viimane redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 09:44
|
See artikkel räägib vee külmumisest; toiduainete konserveerimise kohta vaata artiklit Külmutamine. |
Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse. Külmumist võib nimetada ka vee tahkestumiseks.
Temperatuuri, mille juures vesi normaalrõhul jäätub, nimetatakse külmumistemperatuuriks.
Külmumise vasandprotsess on sulamine.