Dünamiit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[ |
[[Pilt:Dynamite Diagram.svg|pisi|Dynamiidi diagramm. |
||
<ol style="list-style-type:upper-alpha;"> |
<ol style="list-style-type:upper-alpha;"> |
||
<li>Nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent).</li> |
<li>Nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent).</li> |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
<li>Detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või [[süütenöör]].</li> |
<li>Detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või [[süütenöör]].</li> |
||
</ol>]] |
</ol>]] |
||
[[ |
[[Pilt:Inserting dynamite into hole.jpg|pisi|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal]] |
||
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
||
Redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 08:20
- Nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent).
- Kaitsekiht lõhkematerjali ümber.
- Kapseldetonaator.
- Detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või süütenöör.
Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel Geesthachtis Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".