Lo-fi muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. aprill 2019, kell 00:43

Lo-fi (algselt kirjutati low-fi, terminist “low fidelity”) on muusika esteetika, milles heli kvaliteet on kehvem kui tänapäevased muusika standardid eeldavad. Need standardid on arenenud aastate jooksul, mis tähendab, et vanemad palad ei kutsutud “lo-fi-ks”, vaid said alles hiljem sellise nimetuse. Lo-fi-d hakati alles 1990-ndatel tunnustama kui muusika žanrina, mida alternatiivselt kutsuti ka DIY (ingl. k . “do it yourself”, est. k. “Ise tehtud”) music.

Definitsioonid

Lo-fi definitsioon arenes 1970-ndate ja 2000-ndate aastate vahel (algselt kirjutatud “low-fi” enne 1990-ndaid). Enne 1990-ndaid ei olnud kriitikute seas peaaegu mitte mingit tunnustust lo-fi ebaperfektsuste vastu, kuid see muutus, pärast romantiseerimist kodus-salvestatud ja “do it yourself” (DIY) muusikas.

Lo-fi muusika on esteetiline muusika žanr, mis kasutab halvema kvaliteediga heli, et matkida vana aegset muusikat. Muusikas on kuulda helidefekte kuna varem salvestasid lo-fi artistid vanadel või kehvematel salvestusseadmetel, rahaliste piirangute tõttu. See annab muusikale iseloomuliku autentsuse, mis sarnaneb halvema kvaliteediga demodele, illegaalselt müüdud / alla laetud või välistes tingimustes salvestatud muusikaga. Tänapäeval üritatakse meelega saavutada vana aegset õhkkonda ning selle tulemuseks on iseloomulik melanhoolne kõla.

Omadused/tunnusjooned

Lo-fi muusika põhimõte on kõlada vana moodsalt ning tihti ka kurvameelselt. See võib tekitada kuulajates endas melanhoolseid tundeid ning sealt tulevad ka kurvemad pealkirjad nagu näiteks: “Lonely”, “I miss you”, “I’m sorry” (est. k. “Üksik”, “Ma igatsen sind”, “Vabandust”).

Lo-fi kombineerib jazz-i, house-i ja hip-hop muusika kõik ühte ning loob rahuliku ja kergelt nauditava õhkkonna, mida kuulata õppides, puhates või uinudes.

Ajalugu

Lo-fi sündis 20.sajandi teises pooles kui amatöör muusikud hakkasid ise muusika tegemist katsetama. Varem polnud kvaliteetne tehnika kõigile kättesaadav seega paljud laulud kõlasid väga rabedalt ning mitte väga puhtalt võrreldes tänapäevaga heli kvaliteediga. Artistid tegid muusikat enda kodudes mitte stuudiotes. Oma kodu garaažis, mängisid trumme, kitarri jpm instrumente ning salvestasid selle oma seadmetele. Hea näide sellest on Johnny Ace-i “My Song” (est k “Minu laul”), mida nimetas kaasautor David Mattis “15 minuti tööks”. See oli nii kirjutatud kui ka salvestatud raadiojaamas ning seda kuulates on kerge aru saada, et tööga oli kiirustatud ja selle tõttu oli ka salvestuse kvaliteet kannatada saanud. Sellest hoolimata jõudis “My Song” 1952. aastal Billboard-i R&B tabeli tippu.

Mida aeg edasi, seda paremaks sai tehnika ja kättesaadavus, kuid just lo-fi muusikas see “home-made” ehk kodu garaažis tehtud stiil jäi alles. Kunstlikult üritatakse saavutada töötlemata ja justkui kohapeal improviseeritud muusika kõla. Lo-fi tekitab inimestes nostalgia tundeid, mis tuleneb muusika halvast kvaliteedist ning sellepärast see inimestele meeldibki. Aina rohkem populaarsust on lo-fi kogunud eriti 21.sajandil, kus muusika on nii “high-tech” ehk kõrge kvaliteediga, kuid lo-fi omapära toob tagasi vanamoelise ehk “vintage-i" meeleolu.

Lo-fi hip hop arenes enamjaolt muusika stiilist Boom bap, mille algatajaks ja suureks tegijaks oli artist KRS-One. Termin Boom bap tuleneb trummi helidest, löök ehk kick, “boom”, ja snare, “bap”.

Tänapäev

Ühed tuntumad lo-fi hip-hop artiste tänapäeval on näiteks Substantial, Nujabes, Jinsang, Vanilla, J a r j a r, Beatmachineron. Paljud lo-fi hip-hop muusika produtseerijad on Japaanist, aga lo-fi hip-hop räpparid on pärit “underground” hip-hop-i tegevusest USA-st. Mõned Eesti lo-fi artistid on näiteks Jäck, Finetooth, Jaakko Eino Kalevi, Madis Nestor, Luvwn, Maria Minerva ja Dima Disk.

Lo-fi on kuulsust kogunud maailma kõige suurema muusika otseülekande (ingl. k. livestream) platvormis YouTube-is. Õigemini on YouTube-i Live-funktsioon kui ka videoalgoritmid võimaldanud selle esiletulekut. Lisaks on see hoogsalt võtnud üle ka Spotify playlist-e.

Viited

https://soundontime.com/lo-fi-hip-hop/

https://www.lukemcmanusmusic.org/message-board/2019/1/4/lo-fi-hip-hop-and-the-sadboi-culture

https://www.soundontime.com/lo-fi-hip-hop/

https://www.last.fm/tag/lo-fi/wiki

https://jhallwrites.com/2018/08/23/the-lost-art-of-lo-fi-hip-hop/

https://www.chillsky.com/lofi-hip-hop-history/

https://www.out.com/out-exclusives/2017/4/17/how-shamir-abandoned-pop-machine-found-hope-lo-fi-bedroom-music

https://www.allmusic.com/style/lo-fi-ma0000002701

https://www.thoughtco.com/genre-profile-lo-fi-94022

https://www.urbandictionary.com/define.php?term=lofi%20hip-hop

https://www.waves.com/tips-for-mixing-lo-fi-retro-vibes-into-your-tracks

https://medium.com/@johngreenfield/music-discovery-an-exploration-of-the-lo-fi-aesthetic-487c4dbfc3fc

https://www.electronicbeats.net/explore-estonias-underground-parties-and-after-hours-scene/

https://www.last.fm/music/Maria+Minerva

https://inverted-audio.com/premiere-dima-disk-rolla/

https://amuse.io/content/spotlight-luvwn

https://www.jaakkoeinokalevi.com

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Lo-fi definitsioon arenes 1970-ndate ja 2000-ndate aastate vahel (algselt kirjutatud “low-fi” enne 1990-ndaid). Enne 1990-ndaid ei olnud kriitikute seas peaaegu mitte mingit tunnustust lo-fi ebaperfektsuste vastu, kuid see muutus, pärast romantiseerimist kodus-salvestatud ja “do it yourself” (DIY) muusikas.
-Lo-fi muusika on esteetiline muusika [[žanr]] / vorm, mis kasutab halvema kvaliteediga heli, et matkida vana aegset muusikat. Muusikas on kuulda helidefekte kuna varem salvestasid lo-fi artistid vanadel või kehvematel salvestusseadmetel, rahaliste piirangute tõttu. See annab muusikale iseloomuliku autentsuse, mis sarnaneb halvema kvaliteediga demodele, illegaalselt müüdud / alla laetud või välistes tingimustes salvestatud muusikaga. Tänapäeval üritatakse meelega saavutada vana aegset õhkkonda ning selle tulemuseks on iseloomulik melanhoolne kõla.
+Lo-fi muusika on esteetiline muusika [[žanr]], mis kasutab halvema kvaliteediga heli, et matkida vana aegset muusikat. Muusikas on kuulda helidefekte kuna varem salvestasid lo-fi artistid vanadel või kehvematel salvestusseadmetel, rahaliste piirangute tõttu. See annab muusikale iseloomuliku autentsuse, mis sarnaneb halvema kvaliteediga demodele, illegaalselt müüdud / alla laetud või välistes tingimustes salvestatud muusikaga. Tänapäeval üritatakse meelega saavutada vana aegset õhkkonda ning selle tulemuseks on iseloomulik melanhoolne kõla.
 == Omadused/tunnusjooned ==
 Lo-fi muusika põhimõte on kõlada vana moodsalt ning tihti ka kurvameelselt. See võib tekitada kuulajates endas melanhoolseid tundeid ning sealt tulevad ka kurvemad pealkirjad nagu näiteks: “''Lonely''”, “''I miss you''”, “''I’m sorry''” (est. k. “Üksik”, “Ma igatsen sind”, “Vabandust”).
-Lo-fi kombineerib ''[[jazz]]-''i, [[House (muusika)|''house-''i]] ja [[Hiphop|hip-hop]] muusika kõik ühte ning loob rahuliku ja kergelt nauditava õhkkonna, mida kuulata õppides, puhates või uinudes.
+Lo-fi kombineerib ''[[jazz]]-''i, [[House (muusika)|''house'']]-i ja [[Hiphop|hip-hop]] muusika kõik ühte ning loob rahuliku ja kergelt nauditava õhkkonna, mida kuulata õppides, puhates või uinudes.
 == Ajalugu ==
-Lo-fi sündis 20.sajandi teises pooles. Varem polnud kvaliteetne tehnika kõigile kättesaadav seega paljud laulud kõlasid väga rabedalt ning mitte väga puhtalt võrreldes tänapäevaga heli kvaliteediga. Artistid tegid muusikat enda kodudes mitte stuudiotes. Oma kodu garaažis, mängisid trumme, kitarri jpm instrumente ning salvestasid selle oma seadmetele. Mida aeg edasi, seda paremaks sai tehnika ja kättesaadavus, kuid just lo-fi muusikas see “home-made” ehk kodu garaažis tehtud stiil jäi alles. Lo-fi tekitab inimestes väga nostalgilise tunde, mis tuleneb muusika halvast kvaliteedist ning sellepärast see inimestele meeldibki. Aina rohkem populaarsust on lo-fi kogunud eriti 21.sajandil, kus muusika on nii “''high-tech''” ehk kõrge kvaliteediga, kuid lo-fi omapära toob tagasi vanamoelise ehk “''vintage''-i" meeleolu.
+Lo-fi sündis 20.sajandi teises pooles kui amatöör muusikud hakkasid ise muusika tegemist katsetama. Varem polnud kvaliteetne tehnika kõigile kättesaadav seega paljud laulud kõlasid väga rabedalt ning mitte väga puhtalt võrreldes tänapäevaga heli kvaliteediga. Artistid tegid muusikat enda kodudes mitte stuudiotes. Oma kodu garaažis, mängisid trumme, kitarri jpm instrumente ning salvestasid selle oma seadmetele. Hea näide sellest on Johnny Ace-i “My Song” (est k “Minu laul”), mida nimetas kaasautor David Mattis “15 minuti tööks”. See oli nii kirjutatud kui ka salvestatud raadiojaamas ning seda kuulates on kerge aru saada, et tööga oli kiirustatud ja selle tõttu oli ka salvestuse kvaliteet kannatada saanud. Sellest hoolimata jõudis “My Song” 1952. aastal [[Billboard Hot 100|Billboard]]-i [[R&B]] tabeli tippu.
+Mida aeg edasi, seda paremaks sai tehnika ja kättesaadavus, kuid just lo-fi muusikas see “home-made” ehk kodu garaažis tehtud stiil jäi alles. Kunstlikult üritatakse saavutada töötlemata ja justkui kohapeal improviseeritud muusika kõla. Lo-fi tekitab inimestes  nostalgia tundeid, mis tuleneb muusika halvast kvaliteedist ning sellepärast see inimestele meeldibki. Aina rohkem populaarsust on lo-fi kogunud eriti 21.sajandil, kus muusika on nii “''high-tech''” ehk kõrge kvaliteediga, kuid lo-fi omapära toob tagasi vanamoelise ehk “''vintage''-i" meeleolu.
 Lo-fi hip hop arenes enamjaolt muusika stiilist '''''Boom bap''''', mille algatajaks ja suureks tegijaks oli artist KRS-One. Termin '''''Boom bap''''' tuleneb trummi helidest, löök ehk ''kick'', “'''boom'''”, ja ''snare'', “'''bap'''”.
 === Tänapäev ===
-Ühed tuntumad lo-fi hip-hop artiste tänapäeval on näiteks Substantial, [[Nujabes]], Jinsang, Vanilla, J a r j a r, Beatmachineron. Paljud lo-fi hip-hop muusika produtseerijad on [[Jaapan|Japaanist]], aga lo-fi hip-hop räpparid on pärit “''underground''” hip-hop-i tegevusest [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st. Mõned Eesti lo-fi artistid on näiteks Jäck, [[Maria Minerva]] ja Dima Disk.
+Ühed tuntumad lo-fi hip-hop artiste tänapäeval on näiteks Substantial, [[Nujabes]], Jinsang, Vanilla, J a r j a r, [[Beatmachineron]]. Paljud lo-fi hip-hop muusika produtseerijad on [[Jaapan|Japaanist]], aga lo-fi hip-hop räpparid on pärit “''underground''” hip-hop-i tegevusest [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st. Mõned Eesti lo-fi artistid on näiteks Jäck, [[Finetooth]], [[Jaakko Eino Kalevi]], [[Madis Nestor]], [[Luvwn]], [[Maria Minerva]] ja [[Dima Disk.]]
-Lo-fi on hetkel kõige populaarsem ''[[YouTube]]''-is ning võtab ka hoogsalt ''[[Spotify]]'' ''playlist''-e üle. ''YouTube''-is on väga palju otse ülekandeid (ingl. k. ''livestream''), mis lasevad 24/7 lo-fi muusikat ning ''Spotify-''s on mitme tunni pikkuseid ''playlist''-e.
+Lo-fi on kuulsust kogunud maailma kõige suurema muusika otseülekande  (ingl. k. ''livestream'') platvormis ''[[YouTube]]''-is. Õigemini on YouTube-i Live-funktsioon kui ka videoalgoritmid võimaldanud selle esiletulekut. Lisaks on see hoogsalt võtnud üle ka ''[[Spotify]]'' ''playlist''-e. <br />
-<br />
 == Viited ==
 <references />https://soundontime.com/lo-fi-hip-hop/
+https://www.lukemcmanusmusic.org/message-board/2019/1/4/lo-fi-hip-hop-and-the-sadboi-culture
+https://www.soundontime.com/lo-fi-hip-hop/
 https://www.last.fm/tag/lo-fi/wiki
@@ 47. rida: / 52. rida: @@
 https://medium.com/@johngreenfield/music-discovery-an-exploration-of-the-lo-fi-aesthetic-487c4dbfc3fc
-https://en.wikipedia.org/wiki/Lo-fi_music
 https://www.electronicbeats.net/explore-estonias-underground-parties-and-after-hours-scene/
@@ 55. rida: / 58. rida: @@
 https://inverted-audio.com/premiere-dima-disk-rolla/
+https://amuse.io/content/spotlight-luvwn
+https://www.jaakkoeinokalevi.com
+<br />