Erinevus lehekülje "Fenoloogilised aastaajad" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
'''Fenoloogilised aastaajad''' on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk [[Fenofaas|fenofaasidefenofaas]]ide järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis [[Klimaatilised aastaajad|klimaatilised aastaajad]].<ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=18.03.2019}}</ref>
 
== Aastaaegade loend ==
* [[kevad]]: algab vahtra õitsemahakkamisega, sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad
*[[suvi]]: algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega, lõpeb lehtede langemise ja esimeste öökülmadega
* [[südasuvi]]: algab pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 15&nbsp;°C, valmivad suviõunad ja karusmarjad, lõpeb ilmade halvenemise, päevade lühenemise ja pimedate ööde tulekuga
* [[sügis]]: algab ilmade jahenemise ja öö pikenemisega. Sel ajal kogunevad ja lahkuvad rändlinnud, lehed värvuvad, koristatakse teravilju
*[[hilissügis]]: algab lehtede varisemise ja hanede ning luikede suurrändega, lõpeb talirukki kasv, koevad siig, lõhe ja meriforell, lõpeb esimese suure lume tulekuga
 
== Erinevused Eestis ==
Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse arengutes. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100 &nbsp;km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti.
 
Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel.
 
* [[aastaajad]]
* [[Klimaatilised aastaajad|klimaatilised aastaajad]]
* [[Meteoroloogilised aastaajad|meteoroloogilised aastaajad]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Aastaajad]]
76 028

muudatust

Navigeerimismenüü