Hilissügis
Hilissügis on üks kahest klimaatilisest või fenoloogilisest üleminekuaastaajast sügise ja talve vahel, sellele järgneb eeltalv.
- klimaatiline hilissügis on peegelpilt varakevade tunnustele: see algab vegetatsiooniperioodi lõpuga, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb alla 5 °C, ning lõpeb, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla nulli ja tuleb maha esimene lumi.[1] Temperatuuride päevamaksimumid jäävad sel ajal plussipoolele.[2] Hilissügis algab keskmiselt 27. oktoobril: Mandri-Eestis keskmiselt oktoobrikuu viimasel kolmandikul, saartel novembri alguses.[3] Keskmiselt kestab hilissügis 15..20 päeva, kuid soojadel talvedel võib see aastaaeg kesta isegi kevadeni.
- fenoloogiline hilissügis algab lehtede hulgalise varisemise ning hanede ja luikede suurrändega. Sel ajal lõppeb talirukki kasv ja algab enamiku taimede puhkeaeg. Koevad siig, lõhe ja meriforell. Hilissügis lõpeb esimese suure lumega ja algab eeltalv.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ain Kallis (10.11.2018). "November oli kunagi talvekuu. Kas nüüd on hilissügis või eeltalv?". Maaleht. Vaadatud 21.03.2019.
- ↑ Kalju Kask (2000). "Aedniku kaheksa aastaaega". Aiapidaja aastaraamat Aiatark. Vaadatud 21.03.2019.
- ↑ Helve Meitern (14.10.2016). "Hilissügis algas tavapärasest varem". weather.ee. Vaadatud 21.03.2019.
- ↑ Rein Ahas (2002). "Eesti fenoloogiline kalender". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 21.03.2019.