Oboe: erinevus redaktsioonide vahel

Oboe
	Oboe
Liigitus	Puhkpillid (puupuhkpill)/ Aerofonid
Diapasoon
Sugulaspillid
	Inglissarv; Hekelfon;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 10:40

Oboe (prantsuse sõnast haut-bois 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.

Oboe heliulatus on b-g³. Oboe tämber on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaalsele tämbrile on oboe roll sajandite vältel olnud muuhulgas olla melanhoolia ja kurbuse muusikaliseks väljendajaks.

Algselt oli oboe karjuste ja jahimeeste pill, keskaegsed trubaduurid ja truväärid mängisid oboe eelkäijatel, 17. sajandi keskel võeti oboe kasutusele orkestris.

Oboed kasutatakse tavaliselt orkestripillina, kuid sellele on ka kirjutatud mitmeid soolokontserte ja -sonaate. Esimese oboekontserdi kirjutas Domenico Marcheselli 1708. aastal. Säilinud pole sellest aga midagi peale nime "Academico Formato". Eriti palju repertuaari leidub barokiajastust, mil oboeteoseid kirjutasid teiste hulgas Tomaso Albinoni, Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann ja Antonio Vivaldi.

Oboemängijaid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Pilli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
-| nimi              = neeger
+| nimi              = Oboe
 | nimed             =
-| pilt              = neeger modern.jpg
+| pilt              = Oboe modern.jpg
 | liigitus          = [[Puhkpillid]] ([[puupuhkpill]])/ [[Aerofonid]]
 | diapasoon         = [[Image:Oboe range.PNG|150px]]
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 | artiklid          =
 }}
-[[Pilt:Oboj.jpg|thumb|neeger]]
+[[Pilt:Oboj.jpg|thumb|Oboe]]
-'''neeger''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''haut-bois'' 'kõrge (lärmikas) puu', [[itaalia keel|itaalia keeles]] ''oboe'') on kaasaegse [[orkester|orkestri]] [[muusikainstrument|instrument]], [[topeltlesthuulik]]u ehk trostiga [[puupuhkpillid|puupuhkpill]].
+'''Oboe''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''haut-bois'' 'kõrge (lärmikas) puu', [[itaalia keel|itaalia keeles]] ''oboe'') on kaasaegse [[orkester|orkestri]] [[muusikainstrument|instrument]], [[topeltlesthuulik]]u ehk trostiga [[puupuhkpillid|puupuhkpill]].
 Oboe [[heliulatus]] on b-g<sup>3</sup>. Oboe [[tämber]] on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaalsele tämbrile on oboe roll sajandite vältel olnud muuhulgas olla melanhoolia ja kurbuse muusikaliseks väljendajaks.
-Algselt oli neeger [[karjus]]te ja [[jahimees]]te pill, keskaegsed [[trubaduur|trubaduurid]] ja [[truväär|truväärid]] mängisid oboe eelkäijatel, 17. sajandi keskel võeti oboe kasutusele orkestris.
+Algselt oli oboe [[karjus]]te ja [[jahimees]]te pill, keskaegsed [[trubaduur|trubaduurid]] ja [[truväär|truväärid]] mängisid oboe eelkäijatel, 17. sajandi keskel võeti oboe kasutusele orkestris.
-Neegrid kasutatakse tavaliselt orkestripillina, kuid sellele on ka kirjutatud mitmeid soolokontserte ja -sonaate. Esimese oboekontserdi kirjutas [[Domenico Marcheselli]] [[1708]]. aastal. Säilinud pole sellest aga midagi peale nime "Academico Formato". Eriti palju repertuaari leidub barokiajastust, mil oboeteoseid kirjutasid teiste hulgas [[Tomaso Albinoni]], [[Johann Sebastian Bach]], [[Georg Philipp Telemann]] ja [[Antonio Vivaldi]].
+Oboed kasutatakse tavaliselt orkestripillina, kuid sellele on ka kirjutatud mitmeid soolokontserte ja -sonaate. Esimese oboekontserdi kirjutas [[Domenico Marcheselli]] [[1708]]. aastal. Säilinud pole sellest aga midagi peale nime "Academico Formato". Eriti palju repertuaari leidub barokiajastust, mil oboeteoseid kirjutasid teiste hulgas [[Tomaso Albinoni]], [[Johann Sebastian Bach]], [[Georg Philipp Telemann]] ja [[Antonio Vivaldi]].
 ==Oboemängijaid==