André-Marie Ampère: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Ampere Andre 1825.jpg|thumb|right|André-Marie Ampère]]
[[Pilt:Ampere Andre 1825.jpg|pisi|André-Marie Ampère]]


'''André-Marie Ampère''' ([[20. jaanuar]] [[1775]] – [[10. juuni]] [[1836]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[füüsik]] ja [[matemaatik]]. Teda peetakse üheks peamiseks [[elektromagnetism]]i avastajaks. [[SI-süsteem]]i [[elektrivool]]u mõõtühik [[amper]] on nimetuse saanud Ampère'i järgi.
'''André-Marie Ampère''' ([[20. jaanuar]] [[1775]] – [[10. juuni]] [[1836]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[füüsik]] ja [[matemaatik]]. Teda peetakse üheks peamiseks [[elektromagnetism]]i avastajaks. [[SI-süsteem]]i [[elektrivool]]u mõõtühik [[amper]] on nimetuse saanud Ampère'i järgi.


Ampère'i kuulsus seisneb peamiselt [[elekter|elektri]] ja magnetismi vaheliste seoste avastamisel ja [[elektromagnetism]]i arendamisel. Ampère nimetas seda teadust [[elektrodünaamika]]ks. 11. septembril 1820 kuulis ta [[Hans Christian Ørsted|H. C. Ørsted'i]] avastusest, et magnetnõela mõjutab elektrivool. Vaid nädal hiljem, 18. septembril avaldas Ampère uurimistöö, milles oli taoliste nähtuste kohta palju põhjalikum kirjeldus. Samal päeval demonstreeris Ampère, et paralleelsed elektrivooluga juhtmed tõmbuvad või tõukuvad teineteisest, sõltuvalt sellest kas elektrivoolud juhtmetes on samasuunalised või vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele.
Ampère'i kuulsus seisneb peamiselt [[elekter|elektri]] ja magnetismi vaheliste seoste avastamisel ja [[elektromagnetism]]i arendamisel. Ampère nimetas seda teadust [[elektrodünaamika]]ks. 11. septembril 1820 kuulis ta [[Hans Christian Ørsted|H. C. Ørsted'i]] avastusest, et magnetnõela mõjutab elektrivool. Vaid nädal hiljem, 18. septembril avaldas Ampère uurimistöö, milles oli taoliste nähtuste kohta palju põhjalikum kirjeldus. Samal päeval demonstreeris Ampère, et paralleelsed elektrivooluga juhtmed tõmbuvad või tõukuvad teineteisest, sõltuvalt sellest kas elektrivoolud juhtmetes on samasuunalised või vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele.
9. rida: 9. rida:
1828. aastal valiti ta [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia]] külalisliikmeks.
1828. aastal valiti ta [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia]] külalisliikmeks.


[[Pilt:Ampere grave.jpg|thumb|right|Ampère'i ja tema poja haud]]
[[Pilt:Ampere grave.jpg|pisi|Ampère'i ja tema poja haud]]


Ampère suri [[Marseille]]'is ja ta maeti [[Montmartre]]'i kalmistule [[Pariis]]is.
Ampère suri [[Marseille]]'is ja ta maeti [[Montmartre]]'i kalmistule [[Pariis]]is.

Redaktsioon: 26. märts 2019, kell 19:03

André-Marie Ampère

André-Marie Ampère (20. jaanuar 177510. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper on nimetuse saanud Ampère'i järgi.

Ampère'i kuulsus seisneb peamiselt elektri ja magnetismi vaheliste seoste avastamisel ja elektromagnetismi arendamisel. Ampère nimetas seda teadust elektrodünaamikaks. 11. septembril 1820 kuulis ta H. C. Ørsted'i avastusest, et magnetnõela mõjutab elektrivool. Vaid nädal hiljem, 18. septembril avaldas Ampère uurimistöö, milles oli taoliste nähtuste kohta palju põhjalikum kirjeldus. Samal päeval demonstreeris Ampère, et paralleelsed elektrivooluga juhtmed tõmbuvad või tõukuvad teineteisest, sõltuvalt sellest kas elektrivoolud juhtmetes on samasuunalised või vastassuunalised. Kõik see pani aluse elektrodünaamikale kui teadusele.

Elektromagnetism arenes edasi, Ampère tegi avastusi temale omase huvi ja hoolega, ning töötas välja matemaatilise teooria, mis seletas elektromagnetilisi nähtusi ja samuti ennustas paljusid teisi seni avastamata nähtusi.

1828. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia külalisliikmeks.

Ampère'i ja tema poja haud

Ampère suri Marseille'is ja ta maeti Montmartre'i kalmistule Pariisis.

Ampère'i viimane töö, mis avaldati postuumselt, oli Essai sur la philosophie des sciences, ou exposition analytique d'une classification naturelle de toutes les connaissances humaines ("Essee teadusfilosoofiast ehk inimteadmiste loomuliku klassifikatsiooni analüütiline käsitlus").

Tunnustused

Vaata ka