Väärtegu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Lisasin sinu. Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Väärteomenetluses kohaldatakse [[kriminaalmenetlus]]e sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.<ref name="VTMS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/782829?leiaKehtiv Väärteomenetluse seadustik] Riigi Teataja (vaadatud 13. oktoobril 2014)</ref> |
Väärteomenetluses kohaldatakse [[kriminaalmenetlus]]e sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.<ref name="VTMS">[https://www.riigiteataja.ee/akt/782829?leiaKehtiv Väärteomenetluse seadustik] Riigi Teataja (vaadatud 13. oktoobril 2014)</ref> |
||
Väärteo menetleja võib olla kohus (maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus) või kohtuvälises menetluses täidesaatva riigivõimu volitustega asutus või valla- või linnavalitsus.<ref name="VTMS"/> |
Väärteo menetleja võib olla kohus (maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus) või kohtuvälises menetluses täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ( nt. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu - ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Ravimiamet jne) või valla- või linnavalitsus ( nt. Tallinna Muniptsipaalamet, Rapla Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus jne).<ref name="VTMS"/> Valla- või linnavalitsusel ehk kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada eraldi osakond, mis tegelebki linna või valla territooriumil väärtegude menetlemisega ning korra hoidmisega. Sellineasutus saab menetleda ainult neid rikkumisi ehk väärtegusid, mis on toime pandud selle omavalitsuse territooriumil, mille ametnik ta on. |
||
Väärteod on leitavad erinevatest seadustest nt ühistranspordiseadusest, liiklusseadusest, osad ka karistusseadustikust. |
|||
Mõni tegu on teatud piirini väärtegu ning inimene või ettevõte nn liiga nahaalseks läheb on juba kuriteoga tegemist. Sellised teod on näiteks süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine, süstemaatiline vargus, |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 3. märts 2019, kell 12:49
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2014) |
Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses [2]).
Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.[3]
Väärteo menetleja võib olla kohus (maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus) või kohtuvälises menetluses täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ( nt. Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu - ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Ravimiamet jne) või valla- või linnavalitsus ( nt. Tallinna Muniptsipaalamet, Rapla Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus jne).[3] Valla- või linnavalitsusel ehk kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada eraldi osakond, mis tegelebki linna või valla territooriumil väärtegude menetlemisega ning korra hoidmisega. Sellineasutus saab menetleda ainult neid rikkumisi ehk väärtegusid, mis on toime pandud selle omavalitsuse territooriumil, mille ametnik ta on. Väärteod on leitavad erinevatest seadustest nt ühistranspordiseadusest, liiklusseadusest, osad ka karistusseadustikust. Mõni tegu on teatud piirini väärtegu ning inimene või ettevõte nn liiga nahaalseks läheb on juba kuriteoga tegemist. Sellised teod on näiteks süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine, süstemaatiline vargus,
Viited
- ↑ Kehtiv karistusseadustik
- ↑ Kehtiv liiklusseadus
- ↑ 3,0 3,1 Väärteomenetluse seadustik Riigi Teataja (vaadatud 13. oktoobril 2014)