Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus: erinevus redaktsioonide vahel
korrastasin viiteid |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides. |
'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides. |
||
== '''Majanduslik põhjus.''' == |
|||
Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madadalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu. |
|||
=== Seletus laevaperede seisukohalt. === |
=== Seletus laevaperede seisukohalt. === |
||
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olikorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> |
|||
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus. |
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus. |
||
=== Seletus kohaliku rahva seisukohalt. === |
=== Seletus kohaliku rahva seisukohalt. === |
||
Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu see nimi omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tänaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevadega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. |
Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu see nimi omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tänaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevadega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. <ref>{{Netiviide|Autor=Alex Renton|URL=https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html|Pealkiri=The Klondykers are coming: The gold rush is on again as East European factory ships arrive in Lerwick.|Väljaanne=|Aeg=Sunday 28 November 1993|Kasutatud=}}</ref> |
||
| 19. rida: | 21. rida: | ||
Lunohod, Riia (9.11.1993) |
Lunohod, Riia (9.11.1993) |
||
Borodinskoje pole, Kaliningrad (17.11.1993)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/|Pealkiri=the Borodinskoye Polye wreck|Väljaanne=|Aeg=11 March 2009|Kasutatud=}}</ref> |
|||
Borodinskoje pole, Kaliningrad (17.11.1993) |
|||
Pionersk, Kaliningrad (31,10.1994) |
Pionersk, Kaliningrad (31,10.1994) |
||
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks. |
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid on saanud turismiobjektideks. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid.<ref>{{Netiviide|Autor=Chris Cope|URL=https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/|Pealkiri=Remembering the klondykers|Väljaanne=Shetland News|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Mark Stephen|URL=https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj|Pealkiri=Our Story {{!}} The Klondykers|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |
||
https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/ |
|||
https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html |
|||
https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/ |
|||
https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj |
|||
Redaktsioon: 15. veebruar 2019, kell 09:34
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Põhjus: Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus on vaadeldav kampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh Eesti Kalatööstus ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides.
Majanduslik põhjus.
Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madadalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. Lerwicki, Ullapooli või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.
Seletus laevaperede seisukohalt.
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olikorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).[1]
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev Fryderyk Chopin, supertraaler Eestirand 2 ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.
Seletus kohaliku rahva seisukohalt.
Linnarahvas kutsus neid laevu klonykers, selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu see nimi omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tänaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevadega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. [2]
Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.
1993/4 hukkus seal kolm laeva:
Lunohod, Riia (9.11.1993)
Borodinskoje pole, Kaliningrad (17.11.1993)[3]
Pionersk, Kaliningrad (31,10.1994)
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid on saanud turismiobjektideks. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid.[4][5]
- ↑ Ahto Mänd. "Jõulueelsed ujuvvanglad". Eesti Ekspress. Vaadatud 14.02.2019.
- ↑ Alex Renton (Sunday 28 November 1993). "The Klondykers are coming: The gold rush is on again as East European factory ships arrive in Lerwick".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ "the Borodinskoye Polye wreck". 11. märts 2009.
- ↑ Chris Cope (2015). "Remembering the klondykers". Shetland News.
- ↑ Mark Stephen. "Our Story | The Klondykers".