Õiglane kaubandus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
11. rida: 11. rida:
* Stabiilne hind talunikule – katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust
* Stabiilne hind talunikule – katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust
* Lisatulu ühistule – investeeritakse sotsiaalprojektidesse
* Lisatulu ühistule – investeeritakse sotsiaalprojektidesse
* Istanduste töölistele inimväärsed töötingimused – Rahvusvahelise tööorganistatsiooni (ILO) standardid, lapstööjõu keeld
* Istanduste töölistele inimväärsed töötingimused – rahvusvahelise tööorganistatsiooni (ILO) standardid, lapstööjõu keeld
* Keskkonnasäästlik tootmine
* Keskkonnasäästlik tootmine
* Pikaajalised stabiilsed kaubandussuhed<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://issuu.com/maailmahariduskeskus/docs/milleks_meile_ft|Pealkiri=Milleks meile õiglane kaubandus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* Pikaajalised stabiilsed kaubandussuhed<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://issuu.com/maailmahariduskeskus/docs/milleks_meile_ft|Pealkiri=Milleks meile õiglane kaubandus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
72. rida: 72. rida:


==Õiglane kaubandus Eestis==
==Õiglane kaubandus Eestis==
2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikeühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Praegu koordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/oiglane-kaubandus-eestis/|Pealkiri=Õiglane kaubandus Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.
2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikuühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Praegu koordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/oiglane-kaubandus-eestis/|Pealkiri=Õiglane kaubandus Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.


== Vaata ka==
== Vaata ka==
87. rida: 87. rida:
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010)</ref>}}
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010)</ref>}}


== Kasutatud kirjandus ==
== Kirjandus ==
*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010)
*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=604] (vaadatud 4.02.2010)


Redaktsioon: 31. oktoober 2018, kell 13:03

Õiglase kaubanduse märk
Õiglase kaubanduse märgiga banaanid

Õiglane kaubandus (inglise fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses.[1] Eesmärgiks on tagada arengumaade, nt Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika väiketalunike toodete (kohv, tee, riis, banaanid jm puuviljad, suhkur, kakao, šokolaad, pähklid, õli, puuvill jms) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Näiteks saavad talunikud teenitud lisatasu eest ehitada parema infrastruktuuri ning muuta tootmist efektiivsemaks. Samuti võimaldab õiglasest kaubandusest saadav lisatulu pakkuda haridust lastele ja noortele ning parandada arstiabi.[2]

Õiglase kaubanduse põhiprintsiip on, et maailma säästva arengu huvides peab mistahes toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega. See tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt. Fairtrade'i standardid kohustavad kõiki kaubanduse osapooli – tootjaid, edasimüüjaid, ostjaid – osalema ühises vastutuses maailma loodusressursside hoidmise ning inimõiguste eest.[3]

1990. aastatel loodi õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märgistuse väljastamiseks toodetele.

Õiglase kaubanduse põhimõtted

  • Stabiilne hind talunikule – katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust
  • Lisatulu ühistule – investeeritakse sotsiaalprojektidesse
  • Istanduste töölistele inimväärsed töötingimused – rahvusvahelise tööorganistatsiooni (ILO) standardid, lapstööjõu keeld
  • Keskkonnasäästlik tootmine
  • Pikaajalised stabiilsed kaubandussuhed[4]

Fairtrade'i sertifikaadi kolm põhisuunda

  • Sotsiaalsed standardid, mis keelavad igasuguse tööliste diskrimineerimise, lapstööjõu või sunnitöö kasutamise ning garanteerivad inimväärsed töötingimused.
  • Majanduslikud standardid, mis kehtestavad toodete kaubastajatele hinna alampiiri või määravad garanteeritud summa tootjale, mis on vastavuses jätkusuutliku tootmisega.
  • Keskkonna säästmise standardid, mis nõuavad põllumajanduses anorgaaniliste väetiste piiramist, jääkide ja prügi turvalist käitlemist, pinnase ja vee puhtuse hoidmist ning geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest hoidumist.[3]

Ajalugu

Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn maailmapoed. 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed õiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega.

Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi.[5]

1988. aastal kutsus Hollandi mittetulundusorganisatsioon Solidaridad ellu Fairtrade'i tunnusmärgi Max Havelaar, mis väärtustas säästva arengu põhimõtete järgi tootmist ja tooteid maailmaturul. Esimene Max Havelaari sertifikaat loodi kohvile. Tunnusmärk sai oma nime 19. sajandi bestselleri „Max Havelaar” järgi, mis rääkis Jaava saare kohviistanduste tööliste ekspluateerimisest Hollandi koloniaalkaupmeeste poolt. Sertifikaat andis selgelt teada, et tegemist on kindlaid töö- ja keskkonnastandardeid järgiva tootega.

Max Havelaari eeskujul kutsuti järgnevate aastate jooksul ellu hulgaliselt rahvusvahelisi sertifikaate, mis propageerisid ja toetasid Fairtrade'i põhimõtteid üle maailma: Labelling Initiatives, Fairtrade Foundation, TransFair and Rättvisemärkt jne.

1997. aastal toimus erinevate õiglase kaubanduse sertifikaatide ühinemine Fairtrade Labelling Organizations International (FLO) katuse alla. Ühise missioonina viiakse ellu Fairtrade'i programmi põhimõtteid, jagatakse toetusi, jälgitakse sertifikaati taotlevate ja juba pälvinute tootmist.

2002. aastal loodi uus logo Fairtrade Certification Mark, et ühtlustada erinevate organisatsioonide sõnum sarnase märgi alla. Et see paistaks selgelt välja kaubariiulilt ostjale, kellel on võimalik nii omakorda liituda planeedi parema elu programmiga. Tänaseks on Fairtrade Labelling Organizations International katuse alla koondunud juba üle 20 liikmesorganisatsiooni.

2004. aastal jagunes Fairtrade Labelling Organizations International kaheks sõltumatuks organisatsiooniks. Esimene neist, FLO, redigeerib standardeid ja jagab toetusi tootjatele. Teine, FLO-CERT, teeb tootmise seiret, kinnitab sertifikaate ning auditeerib kaubastajaid.

2007. aastal saavutas Fairtrade International maailma säästva arengu organisatsiooni ISEAL tunnustuse, kui üks maailma seitsmest juhtivast eetilise kaubanduse standardite järjepidevast elluviijast.[3]

Põhilised õiglase kaubandusega tegelevad organisatsioonid

  • FINE – õiglase kaubanduse võrgustike mitteametlik katusorganisatsioon
  • Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon (The Faitrade Labeling Organisation International – FLO)
  • Maailma õiglase kaubanduse organisatsioon (The World Fair Trade Organisation – WFTO, varem International Fair Trade Assocation – IFTA)
  • Euroopa maailmapoodide võrgustik (Network of European World Shops – NEWS!)
  • Euroopa õiglase kaubanduse assotsiatsioon (European Fair Trade Assocation – EFTA)[4]

Õiglase kaubanduse võrgustikud

  • Õiglase kaubanduse föderatsioon (The Fair Trade Federation – FTF)
  • Õiglase kaubanduse tegevuse võrgustik (The Fair Trade Action Network – FTAN)[4]

WFTO kümme prioriteeti

1. Ebasoodsamas olukorras olevatele tootjatele võimaluste loomine

2. Läbipaistvus ja vastutus

3. Õiglase kaubanduse tava

4. Õiglase hinna maksmine

5. Lapstööjõu ja sunniviisilise töö peatamine

6. Kohustused diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja ühinemisvabaduse vastu

7. Heade töötingimuste tagamine

8. Suutlikkuse suurendamine

9. Õiglase kaubanduse edendamine

10. Keskkonna austamine

WFTO usub, et ülemaailmne kriis kinnitab vajadust õiglase ja jätkusuutliku majanduse järele nii kohalikul tasandil kui ka kogu maailma tasandil. Kaubandus peab kasu tagama kõige haavatavamatele inimestele ja tagama jätkusuutliku elatise, arendades väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate võimalusi. Miljonid tootjad ja ettevõtjad, ettevõtted ja poliitikakujundajad, organisatsioonid ja vabatahtlikud toetavad õiglase kaubanduse olulist kasvu kogu maailmas.

Õiglane kaubandus Eestis

2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikuühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Praegu koordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.[6] Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 4.02.2010)
  2. ↑ "Mis on õiglane kaubandus? (vana)".
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Fairtrade – õiglane kaubandus".
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Milleks meile õiglane kaubandus?".
  5. ↑ "Ajalugu".
  6. ↑ "Õiglane kaubandus Eestis".

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Õiglane_kaubandus&oldid=5131138"