Helisalvestus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. oktoober 2018, kell 20:32

Helisalvestus on audiosignaalide salvestamine helikandjale. Salvestatava heli muundab elektriliseks signaaliks ehk audiosignaaliks mikrofon.

Helisalvestus on ka üks muusikaproduktsiooni etappidest, mille käigus toimub heli salvestamine helikandjale kas spetsiaalses helistuudios, kontserdisaalis või mujal. Heli salvestatakse tavaliselt mitmekanalilise helisalvestusseadmestiku abil arvuti kõvakettale või muule helikandjale (näiteks magnetlindile mitmerajalise salvestusena).

Laialt levinud helisalvestuse meetodid on olnud mehaaniline, optiline ja magnetiline. Algselt on kõikide nende puhul olnud tegemist signaali salvestamisega analoogkujul, kuigi kandevsignaali modulatsiooni ja muude signaalitöötluse võtete kasutamisega selle juures, nagu seda on eelmagneetimine magnetofonides, kandevsignaalid kvadrofooniliste heliplaatide puhul jms.

Tänapäeval on levinuim helisalvestuse meetod digitaalsignaali salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid (MP3 jm).

Helisalvestuse tulemuseks on helisalvestis ehk fonogramm.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Helisalvestus''' on [[audiosignaal]]ide salvestamine [[helikandja]]le. Salvestatava [[heli]] muundab elektriliseks signaaliks ehk audiosignaaliks [[mikrofon]].
-Helisalvestus on ka üks [[muusikaproduktsioon]]i etappidest, mille käigus toimub heli salvestamine helikandjale kas spetsiaalses [[helistuudio]]s, [[kontserdisaal]]is või mujal. Heli salvestatakse tavaliselt [[Mitmekanaliline helisalvestusseadmestik|mitmekanalilise helisalvestusseadmestiku]] abil [[arvuti]] [[kõvaketas|kõvakettale]] või muule helikandjale (näiteks  [[Magnetlint|magnetlind]]<nowiki/>ile [[Mitmerajaline salvestus|mitmerajalise salvestusena]]).
+Helisalvestus on ka üks [[muusikaproduktsioon]]i etappidest, mille käigus toimub heli salvestamine helikandjale kas spetsiaalses [[helistuudio]]s, [[kontserdisaal]]is või mujal. Heli salvestatakse tavaliselt [[Mitmekanaliline helisalvestusseadmestik|mitmekanalilise helisalvestusseadmestiku]] abil [[arvuti]] [[kõvaketas|kõvakettale]] või muule helikandjale (näiteks [[Magnetlint|magnetlindile]] [[Mitmerajaline salvestus|mitmerajalise salvestusena]]).
-Laialt levinud helisalvestuse meetodid on olnud [[Mehaaniline helisalvestus|mehhaaniline,]] [[Optiline helisalvestus|optiline]] ja [[Magnetiline helisalvestus|magnetiline]]. Algselt on kõikide nende puhul olnud tegemist signaali salvestamisega analoogkujul, kuigi kandevsignaali modulatsiooni ja muude signaalitöötluse võtete kasutamisega selle juures, nagu seda on eelmagneetimine [[Magnetofon|magnetofonides]], kandevsignaalid [[Kvadrofoonia|kvadrofooniliste]] [[Heliplaat|heliplaatide]] puhul jms.
+Laialt levinud helisalvestuse meetodid on olnud [[Mehaaniline helisalvestus|mehaaniline]], [[Optiline helisalvestus|optiline]] ja [[Magnetiline helisalvestus|magnetiline]]. Algselt on kõikide nende puhul olnud tegemist signaali salvestamisega analoogkujul, kuigi kandevsignaali modulatsiooni ja muude signaalitöötluse võtete kasutamisega selle juures, nagu seda on eelmagneetimine [[Magnetofon|magnetofonides]], kandevsignaalid [[Kvadrofoonia|kvadrofooniliste]] [[Heliplaat|heliplaatide]] puhul jms.
-Tänapäeval on enamlevinud helisalvestuse meetod [[Digitaalsignaal|digitaalsignaali]] salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid ([[MP3|mp3]] jt.).
+Tänapäeval on levinuim helisalvestuse meetod [[Digitaalsignaal|digitaalsignaali]] salvestus sobivale andmekandjale, tarbekasutuses selle kompresseeritud vormid ([[MP3]] jm).
 Helisalvestuse tulemuseks on [[helisalvestis]] ehk [[fonogramm]].