Silvia Rannamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Album academicumi järgi oli ta Hüppenen, Haudi järgi Hypponen, usun viimast |
PResümee puudub |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Rannamaa, Silvia}} |
{{JÄRJESTA:Rannamaa, Silvia}} |
||
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] |
|||
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] |
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] |
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] |
||
Redaktsioon: 2. oktoober 2018, kell 03:13
Silvia Rannamaa (kuni 1940 Sylvia Hypponen; 3. märts 1918 Tallinn – 19. aprill 2007 Tallinn) oli eesti kirjanik, kes sai tuntuks noortejutustustega "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963).
Elulugu
Ta sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena. Keskhariduse omandas ta Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Aastatel 1943–1944 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Silvia Rannamaa abikaasa oli Harald Suislepp.
Looming
Tema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene, läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse "Kasuema" ainetel valmis 1985. aastal mängufilm "Naerata ometi".
Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" (1977) ja lühijuttude kogumiku "Väikese käpa jälg" (1985). Lisaks on ta kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on 2005. aastal ilmunud "Sinule, ema!".
Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas, tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: 1990. aastal ilmunud teoses "Maast madalast" ja 1998. aastal ilmunud raamatus "Ja vaimuvara ka".