Saajarahvas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Saajarahvas''' (ka ''sajarahvas'' <ref name="4pulm" />) olid peiupoolsed pulmalised. |
'''Saajarahvas''' (ka ''sajarahvas'' või ''saunjarahvas''<ref name="4pulm" />) olid peiupoolsed pulmalised. |
||
Saajarahvas eesotsas [[isamees|isamehe]], [[peiupoisid|peiupoiste]] ja [[peig|peiuga]] sõitsid [[mõrsja]]koju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas [[vakarahvas]]. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale [[lunaraha]] maksmist.<ref name="5pulm" /> Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, [[ebamõrsja]] esitlust jms. Õhtul järgnes [[saajasõit|saajasõidu]] teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust. <ref name="5pulm" /> |
Saajarahvas eesotsas [[isamees|isamehe]], [[peiupoisid|peiupoiste]] ja [[peig|peiuga]] sõitsid [[mõrsja]]koju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas [[vakarahvas]]. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale [[lunaraha]] maksmist.<ref name="5pulm" /> Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, [[ebamõrsja]] esitlust jms. Õhtul järgnes [[saajasõit|saajasõidu]] teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust. <ref name="5pulm" /> |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited|allikad= |
{{viited|allikad= |
||
*<ref name="4pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/ |
*<ref name="4pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/nr10/pulm.htm/ [[Ülo Tedre]]. Pulmasõnastik III] </ref> |
||
*<ref name="5pulm"> Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 318 </ref> |
*<ref name="5pulm"> Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 318 </ref> |
||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 20. september 2018, kell 22:12
Saajarahvas (ka sajarahvas või saunjarahvas[1]) olid peiupoolsed pulmalised.
Saajarahvas eesotsas isamehe, peiupoiste ja peiuga sõitsid mõrsjakoju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale lunaraha maksmist.[2] Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, ebamõrsja esitlust jms. Õhtul järgnes saajasõidu teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust. [2]
Mõnel pool kutsuti saajarahvaks neid, kellel olid pulmas mingid ülesanded (Anseküla, Jämaja), noorpaari sugulased (Jämaja) või ka kõiki pulmalisi (Rannu).[1]