Saajarahvas
Saajarahvas (ka sajarahvas või saunjarahvas[1]) olid peiupoolsed pulmalised.
Saajarahvas eesotsas isamehe, peiupoiste ja peiuga sõitsid mõrsjakoju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale lunaraha maksmist.[2] Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, ebamõrsja esitlust jms. Õhtul järgnes saajasõidu teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust. [2]
Mõnel pool kutsuti saajarahvaks neid, kellel olid pulmas mingid ülesanded (Anseküla, Jämaja), noorpaari sugulased (Jämaja) või ka kõiki pulmalisi (Rannu).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Ülo Tedre. Pulmasõnastik III". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2016. Vaadatud 20. septembril 2018.
- 1 2 Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 318