Saajarahvas
Saajarahvas (ka sajarahvas või saunjarahvas[1]) olid peiupoolsed pulmalised.
Saajarahvas eesotsas isamehe, peiupoiste ja peiuga sõitsid mõrsjakoju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale lunaraha maksmist.[2] Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, ebamõrsja esitlust jms. Õhtul järgnes saajasõidu teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust. [2]
Mõnel pool kutsuti saajarahvaks neid, kellel olid pulmas mingid ülesanded (Anseküla, Jämaja), noorpaari sugulased (Jämaja) või ka kõiki pulmalisi (Rannu).[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Ülo Tedre. Pulmasõnastik III
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 318