Kivim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. september 2018, kell 10:48

U goy m8

Ülevaade levinud kivimeist

Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Olenevalt sellest, kas magma tardub sügaval maakoores või maapinnal, eristatakse süvakivimeid ning vulkaanilisi kivimeid. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniit jne. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit, trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne.

Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite murenemissaaduste kuhjumisel ning mattumisel. Suurima levikuga settekivimid on savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevaid settekivimeid, näiteks kivisüsi, põlevkivi, mida kasutatakse fossiilkütustena. Omaette grupi moodustavad evaporiidid ehk vesilahustest keemiliselt settinud soolad, näiteks kivisool.

Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid. Levinud moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne.

Vaata ka

Välislingid

Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend kivimite kohta Tromsø ülikooli veebilehel webGeology.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+U goy m8
-'''Kivim''' on [[mineraal]]idest koosnev looduslik [[Tahkis|tahke]] kogum (erandina võib kivim olla ka [[orgaanika]]t sisaldav tahke kogum, näiteks [[kivisüsi]]).
-Kivimid ei pea olema tingimata [[Kristall|kristallilisel]] kujul. Näiteks [[obsidiaan]]il ehk vulkaanilisel klaasil ei ole kristallstruktuuri.
-Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.
-Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]].
-Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
-Kivimitest koosnevad [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid, sest settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas [[Moone (geoloogia)|moondunud]] või [[Kristalliseerumine|kristalliseerunud]] [[magma]]st. [[Eesti]]s moodustavad settekivimid [[Pealiskord|pealiskorra]], tard- ja moondekivimid aga [[Proterosoikum]]i vanusega [[Aluskord|aluskorra]].
-Kivimite uurimiseks kasutatakse ka [[elementanalüüs]]i ja mikroskoopilist [[petrograafia]]t. [[Kristalne kivim|Kristalsete kivimite]] koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib [[petroloogia]], settekivimeid [[litoloogia]].
-Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalina (näiteks [[graniit]]) jne.
-Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks [[betoon]]i).
 ==Ülevaade levinud kivimeist==