Arutelu:Kivim

Mul oli kodus masinas juba kivimid valmis kirjutatud, ei tohi ikka linki varem panna siia. Oleks saanud midagu muud teha selle asemel siis. ;( naine 22:20, 8 Jul 2004 (UTC)

Ära kurvasta, pane oma tekst näiteks siia aruteluleheküljele, ja siis saame tekstid kokku sulatada. Andres 11:41, 9 Jul 2004 (UTC)

Valmis lingi võib ikka siia varem panna, ma lihtsalt kopeerisin oma koolitöid Vikisse ümber. Ja juhtus lihtsalt, et mul oli kivimite kohta kah mingi referaadike tehtud. Vabandust. Aga oma teksti võiksid siiski lisada, olen kindel, et see on huvitavam, kui praegune.Redo 20:21, 9 Jul 2004 (UTC)

---

Ei oskagi seda kuidagi parandada. Tuleb vist uus ja põhjalikum artikkel kirjutada. Siin on pea igas lauses mingi kala sees. Siim 17:43, 29 Jan 2005 (UTC)

---

Artikli pealkiri peaks minu meelest olema "Kivim". Kui on võimalik kasutada ainsust, siis tuleks seda ka teha. Siim 17:55, 30 Jan 2005 (UTC)

Jah. Andres 18:05, 30 Jan 2005 (UTC)

---

Sette-, tard- ja moondekivimeile tuleb nagunii eraldi artiklid teha. Siin võiks vaid põgusalt selgitada, mis nad on. Siim 18:26, 30 Jan 2005 (UTC)

Tõstsin jutu sette-, tard ja moondekivimeist siia. Seda materjali saab ehk vastavates artiklites kasutada. Siim 20. august 2005, kell 20.32 (UTC)

Settekivimid

Settekivimid on setete kivistudes tekkinud kivimid. Settekivimeid jaotatakse purdkivimeiks, kemogeenseiks, organogeenseiks, biokemogeenseiks ja savikivimeiks. Settekivimeil on kihiline tekstuur ja nad võivad sisaldada kivistisi, mille järgi määratakse nende ligikaudset vanust. Settekivimid asetsevad maakoore ülemises osas.

Purdkivimid

Purdkivimid, ka klastilised kivimid, on tekkinud mineraalide ja kivimite murdendist või vulkaanilise klaasi kildudest koosnevad kivimid. Neid liigitatakse tekke lõimise, mineraalse koostise, kivimilise koostise, tsementeerumismäära, tsemendikoostise ja koostisosade ümardumise järgi. Savid ei kuulu purdkivimite hulka, neid käsitletakse eraldi rühmana. Tsementeerumata purdkivimeid tarvitatakse ehitus- ja teekattematerjalina, klaasitööstuses, metallurgias ja mujal.

Kemogeensed setted

Kemogeensed setted, ka keemilised ehk pegnitogeensed setted, on keemiliste ja biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel või väga tugeva aurumise korral mineraallahuste üleküllastatuse tõttu sadestunud setted veekogus, koobastes või allikate ümbruses. Eriti rohkesti kemogeenseid setteid sadestub juurdevooluta või väikese juurdevooluga veekogudes kuivas ja kuumas kliimas.

Organogeensed kivimid

Organogeensed kivimid ehk biogeensed kivimid ehk bioliidid on organismide jäänuste ja elutegevuse produktide kuhjudes maismaal või veekogudes moodustunud kivimid; võivad esineda ka biohermidena ja kehvlitena. Eristatakse põlevaid ja mittepõlevaid organogeenseid kivimeid. Eesti pealiskorras on organogeensed kivimid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis paljanduvad lubjakivid.

Savikivimid

Savikivimid on savi tihenedes ja kõvastudes moodustunud settekivimid, peamiselt argilliit ja savikilt. Savikivimid moodustavad maakoore settekivimeist umbes 60%.

Tardkivimid

Tardkivimid, ka magmakivimid ehk magmatiidid, on magma diferentseerumisel ja sellejärgsel tardumisel või kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Tardkivimite koostis ja ehitus sõltuvad magma koostisest, gaasisisaldusest ja jahtumiskiirusest. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: süva ehk abüssaalsed ehk intrusiivsed, poolsüva ehk hüpabüssaalsed ja purske ehk efusiivsed ehk vulkaanilised kivimid. Süvakivimid on harilikult jämeda- või keskmiseteralised, poolsüvakivimid peeneteralised või porfüüritaolised, purskekivimid peitkristallilised, tihedad, porfüürilised või klaasjad. Tardkivimite koostises on ülekaalus silikaatsed mineraalid. Ränioksiidi sisalduse järgi jagatakse nad rühmadeks: ultraluselised, aluselised, keskimised, happelised ja ultrahappelised tardkivimid. Leeliste hulga järgi eristatakse normaal- ja leeliskivimeid, viimastele on iseloomulikud mitmesugused leelismineraalid. Tardkivimed leidub maakoores liigiti ebaühtlaselt. Süvakivimeist on enim happelisi kivimeid, purskekivimitest basalte. Leeliskivimeid ja ultraaluselisi kivimeid on vähem. Eestis leidub tardkivimeid aluskorras ja rändkivimitena. Eri tüüpi tardkivimeis on eri liiki maavarad. Happelistes kivimites leidub tina, volframit ja kulda, aluselistes vaske ja rauda, leeliskivimeis titaani, fosforit, tsirkooniumi ja haruldasi muldmetalle. Tardkivimeid kasutatakse ehituskivina, soojusisolatisiooni- ja abrasiivmaterjalina.

Moondekivimid

Moondekivimid ehk metamorfiidid on moondunud sette- või tardkivimid. Rõhumoonde, osalt ka süvamoonde läbi teinud moondekivimitel on kildaline või vööline ehitus (sellest nähtub rõhu ühesuunaline toime). Moonde intensiivsuse suurenedes muutuvad savi fülliidiks ja edasi gneisiks, mirglitest ja aluselistest tardikivimitest moodustuvad kloriit ja aktinoliitkloriitkilt, hiljem tekib amfiboliit. Liivakivi moondel tekib kvartsiit, karbonaatkivimitest marmor. Suures sügavuses moodustuvad massiivse tekstuuriga eklogiit ja granaatjadeiitne kivim. Intrussiivide kokkupuutel savidega tekib sarvkivi, lubjakividega skarn. Viimases on toimunud ka keemiliste koostiste muutus. Et moondel võib kivimi esmane keemiline koostis säilida, ei liigitata moondekivimeid keemilise koostise alusel nagu tardkivimeid. Moondekivimite liigituste aluseks on võetud maakoores teatud termodünaamilistes tingimustes püsivate mineraalide assotsiatsioonid, niinimetatud moondenähud ehk mineraalide faatsiesed. Näiteks iseloomustavad rohekivimite ja glaukofaankildnähtu madal temperatuur ja keskmine või kõrge rõhk, aga epidootaamfiboliidinähtu keskmine temperatuur ja kõrge rõhk. Granuliidi ja eklogiidi teke eeldab nii kõrget temperatuuri kui ka rõhku, ent sanidiniidinäht ja pürokseen-sarvkivinäht on seoses madala rõhu ja väga kõrge temperatuuriga. Moonde indikaatorimineraalid võimaldavad kindlaks teha iga moondekivimi moondenähu.

---

Kivi ja kivimi erinevusest peaks rääkima ka siin. Andres 19. märts 2006, kell 18.34 (UTC)

Üsna udused pildid on siin. Võtan selle galerii praegu välja. Valik peaks olema läbimõeldum ja pildid paremad. Siim 3. jaanuar 2009, kell 13:46 (UTC)

Tardkivimid

Süvakivimid

• 
  Graniit
• 
  Granodioriit
• 
  Dioriit
• 
  Gabro
• 
  Peridotiit
• 
  Süeniit

Vulkaanilised kivimid

• 
  basalt
• 
  andesiit
• 
  trahhüüt
• 
  pimss
• 
  rüoliit
• 
  obsidiaan
• 
  tuff

Moondekivimid

---

Mis selle pildiga teha? Kas panna allkirjaks "Kivimid" või "Kivid", viia pilt üle artiklisse Kivi või jätta see üldse kasutamata? Andres (arutelu) 26. august 2016, kell 13:35 (EEST)

---

Kas on kindel, et esimeses lõigus peab "tahke" järel olema koma? Eriti teises lauses on niimoodi päris arusaamatu (sisaldab tahke ja orgaanikat?). Kui koma on lugemise hõlbustamiseks, siis oleks ehk parem kõrvallauseid kasutafes ümber sõnastada. Andres (arutelu) 26. august 2016, kell 22:37 (EEST)

Sõnastasin ümber. 2001:7D0:87FF:6480:8055:8E9B:4DAD:2AE9 27. august 2016, kell 00:15 (EEST)

Ma sõnastasin veel kord ümber. Aga praeguse definitsiooniga ei saa ei sõnastuslikult ("tahke kogum" ei tähenda midagi) ega sisuliselt rahul olla. Tuleb koostada mitme autoriteetse allika järgi uus definitsioon. Andres (arutelu) 27. august 2016, kell 06:36 (EEST)