Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas.
Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud.
Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit.
Pimssi kasutatakse peamiselt abrasiivina.
On arvatud, et pimss võis pakkuda vajalikke tingimusi elu tekkimiseks Maal enam kui 3,5 miljardit aastat tagasi, puutudes kokku äikese, hüdrotermilistes avadest pärinevate süsivesinike ja metallidega ning Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirgusega.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Elu hälliks olid vulkaanilised kivimid?" Novaator, 6. september 2011