Ahhaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: he:שבו (אבן חן) |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Mineraali info |
|||
| ⚫ | |||
| nimi = Ahhaat |
|||
| laius = |
|||
| taustavärv = |
|||
| pilt = Agate banded 750pix.jpg |
|||
| pildi suurus = |
|||
| ⚫ | |||
| valem = SiO<sub>2</sub> |
|||
| rühm =karkass-silikaadid |
|||
| molmass = 60,08 |
|||
| värvus = hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust |
|||
| tihedus = 2,57...2,64 |
|||
| kõvadus = 6,5...7 |
|||
| lõhenevus = puudub |
|||
| süngoonia = trigonaalne |
|||
| punktigrupp = trigonaalne trapetsoeedriline |
|||
| kriips = valge |
|||
| kaksistumine = esineb |
|||
| murdepind = karpjas |
|||
| läige = klaasi, rasva |
|||
| optiline märk = positiivne |
|||
| kaksikmurdumine = 0,005...0,009 |
|||
| reljeef = madal |
|||
| pleokroism = puudub |
|||
| intvärvus = esimest järku valge ja hall |
|||
| 2V = |
|||
| kustumine = |
|||
| murdumisnäitaja = 1,53...1,55 |
|||
}} |
|||
'''Ahhaat''' on vöödiline [[Krüptokristalne struktuur|krüptokristalse]] [[kvarts]]i [[erim]]. |
'''Ahhaat''' on vöödiline [[Krüptokristalne struktuur|krüptokristalse]] [[kvarts]]i [[erim]]. |
||
Redaktsioon: 30. jaanuar 2007, kell 21:29
| Ahhaat | |
|---|---|
 Paralleelse vöödilisusega ahhaat ehk oonüks. | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | SiO2 |
| Mineraaliklass | karkass-silikaadid |
| Molekulmass | 60,08 |
| Värvus | hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust |
| Tihedus | 2,57...2,64 g/cm³ |
| Kõvadus | 6,5...7 |
| Lõhenevus | puudub |
| Süngoonia | trigonaalne |
| Punktigrupp | trigonaalne trapetsoeedriline |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | esineb |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasi, rasva |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline märk | positiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,005...0,009 |
| Reljeef | madal |
| Pleokroism | puudub |
| Interferentsvärvused | esimest järku valge ja hall |
Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.
Krüptokristalset, kuid ilma vöötideta kvartsi erimit tuntakse kaltsedonina. Ahhaate, milles vöödid paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, nimetatakse oonüksiks.
Ahhaat moodustub tavaliselt vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse, mida nimetatakse vesiikuliteks. Kivimites liikuvast hüdrotermaalsest veest sadestub välja ränidioksiid, mis moodustab vesiikulite seintele mikrodruuse (miarooliline tekstuur). Kui sadestuvate mineraalide koostis pisut muutub, siis muutub ka uue kihi värvus, mis annabki ahhaadile vöödilise välimuse. Kui tühemikud pole lõpuni ahhaadiga täitunud, siis võib selle sisemuses olla silmaga nähtavatest kristallidest kvartsidruus.
Ahhaat on poolvääriskivi.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ahhaat |