Bruno Tomberg: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
56. rida: 56. rida:
* 1958 Pärnu sanatooriumi interjöör
* 1958 Pärnu sanatooriumi interjöör
* 1961 NSVL Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas, Kutuzovi prospektil
* 1961 NSVL Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas, Kutuzovi prospektil
* 1964 Pärnu sanatooriumi Estonia interjöörid
* 1965 Üleliidulise ühingu Teadus esindusruumide sisustusprojekt Moskvas


=== Näituse kujundused ===
=== Näituse kujundused ===
68. rida: 70. rida:
* 1964 Eesti tarbekunsti näitus Leningradis
* 1964 Eesti tarbekunsti näitus Leningradis
* 1965 ENSV kunstinäitus Moskvas (koostöös: Taevo Gans, Mait Summatavet)<ref>{{Raamatuviide|autor=Kai Lobjakas|pealkiri=Kunsti ja tööstuse vahel. Kunsttoodete Kombinaat|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
* 1965 ENSV kunstinäitus Moskvas (koostöös: Taevo Gans, Mait Summatavet)<ref>{{Raamatuviide|autor=Kai Lobjakas|pealkiri=Kunsti ja tööstuse vahel. Kunsttoodete Kombinaat|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
* 1966 ENSV tarbekunstinäituse kujundus Tšehhoslovakkias, Prahas
* 1972 näituse <nowiki>''Ruum ja vorm 2''</nowiki> üldkujundus
* 1977 prof. J. Varese skulptuurinäituse kujundus
* 1978 Mall Tombergi isiknäituse kujundamine
* 1981 Näituse <nowiki>''ERKIDISAIN'81''</nowiki> kujundus
* 1984 <nowiki>''Eesti rahvakunst''</nowiki> Tallinna Kunstihoones
* 1984 <nowiki>''Eesti rahvakunst''</nowiki> Tallinna Kunstihoones


84. rida: 91. rida:
=== Objektid ===
=== Objektid ===


* Kontsertklaver Moskva Kremli Suure Palee Georgi saali ansamblisse. 1952
* 1952 Kontsertklaver Moskva Kremli Suure Palee Georgi saali ansamblisse
* 1958 Sepistehnikas küünlajalad
* 1958 Sepistehnikas küünlajalad
* Volta elektriradiaator Tempo-2. 1974 - toodetud ca 500 000 eksemplari
* 1974 Volta elektriradiaator Tempo-2, toodetud ca 500 000 eksemplari
* 1986 uus mudel Volta elektriradiaatorile
* Plakatid näitusele <nowiki>''Eesti rahvakunst''</nowiki>. 1964/1970/1984


=== Tekstiil ===
=== Tekstiil ===


* Seinavaibad põimetehnikas seeriast <nowiki>''Perspektiivid''</nowiki>. 1968
* 1968 Seinavaibad põimetehnikas seeriast <nowiki>''Perspektiivid''</nowiki>
* Dekoorkangas <nowiki>''Vana linn''</nowiki>. 1968
* 1968 Dekoorkangas <nowiki>''Vana linn''</nowiki>
* Seinavaip põimetehnikas <nowiki>''Diagonaal''</nowiki>. 1975
* 1974 Seinavaip rüiutehnikas <nowiki>''VV''</nowiki>
* Seinavaip rüiutehnikas <nowiki>''Diagonaal''</nowiki>. 1975
* 1975 Seinavaip põimetehnikas <nowiki>''Diagonaal''</nowiki>
* Seinavaip põime- ja rüiutehnikas <nowiki>''</nowiki>Nike<nowiki>''</nowiki>. 1979
* 1975 Seinavaip rüiutehnikas <nowiki>''Diagonaal''</nowiki>
* Seinavaip põime- ja rüiutehnikas <nowiki>''</nowiki>Aegina<nowiki>''</nowiki> 1985
* 1979 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas <nowiki>''</nowiki>Nike<nowiki>''</nowiki>
* 1985 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas <nowiki>''</nowiki>Aegina<nowiki>''</nowiki>
⚫
* Tombergi elust ja loomingust on loodud film "[https://www.youtube.com/watch?v=aq5RRby7NVk Disainer number üks]"
⚫
* Alates aastast 2006 antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.<ref name=":0" />


⚫
Tombergi elust ja loomingust on loodud film "[https://www.youtube.com/watch?v=aq5RRby7NVk Disainer number üks]"
== Isikunäitused ==

⚫
Alates aastast 2006 antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.<ref name=":0" />

== Isiknäitused ==


* <nowiki>''1925. 1945. 1995''</nowiki> Tarbekunstimuuseumis. 1995
* <nowiki>''1925. 1945. 1995''</nowiki> Tarbekunstimuuseumis. 1995

Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 23:31

Bruno Tomberg (sündinud 29.märtsil 1925, Pärnus) on eesti sisearhitekt, disainer, üks Eesti disainihariduse rajajaid, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Bruno Tomberg on eesti disaini nurgakivi, kelle algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll sisearhitekt, kuid on teinud ka nahkehistöid,  ajakirjade ja kataloogide kujundusi, kavandanud moekaid abstraktse ilmega vaipu, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.[1] On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eeskõnelejaid.

Haridus- ja töökäik

Tomberg sündis Pärnus, tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana ning ema oli elukutselt trükiööline. 1929 aastal siirdus perekond elama Tallinnasse. Aastal 1944 peale Tallinna 10. keskkooli lõpetamist asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Järgmisel, 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite Kuusiku ja Velbri käe all.1949 aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950.aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala ning tema suunamisjärgseks töökohaks aastatel 1950-1951 sai V. Kingissepa nim. Paberi- ja Tselluloosikombinaat.[2] Peale ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956-1964 kunstifondi kombinaadis  ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasatamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppetööle hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.[3]

Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, Asi ja Pärtelpoja  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.

Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui Edgar Velbri mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.[4]

Disaini kateeder

1966. aastal loodi tema initsiatiivil ERKI juurde tööstuskunsti eriala ja hakati professionaalsel tasemel koolitama disainereid. Juba samal aastal alustasid esimesed üliõpilased tööstuskunsti erialal. Kasutati mööbli- ja ruumikujunduse kateedri ruume ning struktuurselt kuuluti arhitektuuriteaduskonda. Leiti, et just ruumikujunduse kateedri senine kogemus sobis uue eriala asutamiseks.

1969. Aastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi ning järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.

Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20.sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi - punase, sinise, kollase - ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.[4] Järgmine etapp viis valitud valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ning reaalained.[1]

Kunstide süntees, erialaülesus, teooria ja praktika liit olid need põhimõtted, mida Tomberg respekteeris.

Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku[4]. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.[5]

1982.aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt, ent 1988-1993 oli Tomberg taas juhataja kohal, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.

Kõigi tööaastate vältel andis ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ning tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.[6]

Sotsiaalse disaini idee

Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö  eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.

Disainikoolidest oli peamine eeskuju Bauhaus: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.

Tombergi radikaalne disainimudel soovis hõlmata unikaaldisaini ja kunsti, tuues uuenemise ka nendele tasanditele.

Bruno Tombergi fenomen õpetamisel tugines tema isiku mõjukusele: tema seisukohtade tõsidus oli selge. Disainikateedri maine, disainitudengite üle instituudi tuntud enesehinnang põhines väga tugevalt kirel ja laial haardel, mida Tomberg esindas. Tombergi kirjutistes on kõigis selge sotsiaalne sõnum. See täpsustus ja teravdus aasta aastalt, praktika ja lugemuse laienemise toel, kuid hool inimese elukeskkonna pärast, sotsiaalne vastutustunne oli seal alati peidus.

Kui kunagi 1983.aasta paiku projektitunnis Bruno Tombergilt küsiti, miks tuleb tudengeil päevast päeva tegeleda probleemide ja esemetega, mida mida nõukogude impeerium iialgi ei vaja, vastas ta: ’’Kallid noored, meie oma kehadega täidame jätkuvalt seda auku, mis võiks tulevastele põlvedele paista ületamatu kuristikuna, kui meie seda siin ja praegu ei teeks.’’

[4]

Ruum ja vorm

1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari ''Ruum ja vorm'' oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu Virve Aunre, Maile Grünberg, Helle Gans, Juta Lember.[1]

Looming

Oma loomingus on Tomberg olnud võrdlemisi mitmekesine, tegeledes nii mööbli- kui ka ruumikujunduse, tekstiilide, tarbeesemete ja näituste kujundamisega.

Interjöörid

  • 1950-1951 Türgi kirjaniku Nazim Hikmeti korteri sisustus ( riiklik kingitus; koostöö Edgar Velbriga)
  • 1957 KuKu klubi interjöör
  • 1958 hotelli Palace interjöör
  • 1958 Viljandi hotelli interjöör
  • 1958 Tallinna Moemaja interjöörid
  • 1958 Pärnu sanatooriumi interjöör
  • 1961 NSVL Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas, Kutuzovi prospektil
  • 1964 Pärnu sanatooriumi Estonia interjöörid
  • 1965 Üleliidulise ühingu Teadus esindusruumide sisustusprojekt Moskvas

Näituse kujundused

  • 1950-1951 Üleliidulise põllumajandusnäituse ENSV paviljoni sisekujundus Moskvas (koostöös: Maria Oselein, Maimu Plees, Linda Ratasepp)
  • 1959 Vabariikliku tarbekunstinäituse kujundamine Tallinnas
  • 1960 Eesti tarbekunsti näitus Helsinki Taidehallis
  • 1961 ENSV kunstinäituse kujundus üleliidulisel kunstinäitusel Moskvas Maneežis
  • 1961 Näituse ''Mööbel ja majatarbed'' kujundus Tallinnas Näituseväljaku paviljonis
  • 1962 Adamson-Ericu loomingu näituse kujundus Tallinna Kunstihoones
  • 1963 ENSV Rahvamajanduse Saavutuste näitus Moskvas (üldkujundus)
  • 1964 Eesti tarbekunsti näitus Leningradis
  • 1965 ENSV kunstinäitus Moskvas (koostöös: Taevo Gans, Mait Summatavet)[7]
  • 1966 ENSV tarbekunstinäituse kujundus Tšehhoslovakkias, Prahas
  • 1972 näituse ''Ruum ja vorm 2'' üldkujundus
  • 1977 prof. J. Varese skulptuurinäituse kujundus
  • 1978 Mall Tombergi isiknäituse kujundamine
  • 1981 Näituse ''ERKIDISAIN'81'' kujundus
  • 1984 ''Eesti rahvakunst'' Tallinna Kunstihoones

Mööbel

  • 1956 Unikaalmööbli komplekt - 7 eset Tallinna Õpetajate Majja (eksponeeriti ENSV Kunstidekaadi näitusel Moskvas)
  • 1957 Intarsiatehnikas dekoratiivkapp ''1917-1957'' (omistati ENSV Kultuuriministeeriumi aukiri)
  • 1957 Estonia kontsertsaali tooli projekteerimine
  • 1958 Intarsiatehnikas dekoratiivkapp teemal ''Kalevipoja sõit sädemete saarel'' (riigi kingitus Valgevene NSV-le)
  • 1960 Järid (seeriatoodang)
  • 1960 Lastemööbli komplekt (esponeeriti näitusel ''Kunst ja olme'' Moskvas)
  • 1965 Väikemööbel seeriatoodangust ''Male''
  • 1986 Dekoratiivkapp marketriitehnikas ''Kogujale''

Objektid

  • 1952 Kontsertklaver Moskva Kremli Suure Palee Georgi saali ansamblisse
  • 1958 Sepistehnikas küünlajalad
  • 1974 Volta elektriradiaator Tempo-2, toodetud ca 500 000 eksemplari
  • 1986 uus mudel Volta elektriradiaatorile

Tekstiil

  • 1968 Seinavaibad põimetehnikas seeriast ''Perspektiivid''
  • 1968 Dekoorkangas ''Vana linn''
  • 1974 Seinavaip rüiutehnikas ''VV''
  • 1975 Seinavaip põimetehnikas ''Diagonaal''
  • 1975 Seinavaip rüiutehnikas ''Diagonaal''
  • 1979 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas ''Nike''
  • 1985 Seinavaip põime- ja rüiutehnikas ''Aegina''

Tombergi elust ja loomingust on loodud film "Disainer number üks"

Alates aastast 2006 antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.[1]

Isiknäitused

  • ''1925. 1945. 1995'' Tarbekunstimuuseumis. 1995

Tunnustused

Liikmelisus

  • 1953 ENKunstnike Liidu liige - loovkunstnik
  • 1957-1964 ENKL juhatuse liige
  • 1959-1962 ENKLloomingulise sektori juhataja

Isiklikku

Tema abikaasa on alates aastast 1955 tekstiili- ja tarbekunstnik Mall Tomberg (Haas).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Karin Paulus (2018). Eesti disaini ja reklaami 100 aastat. Tallinn. Lk 20, 21, 113, 164.
  2. ↑ Bruno Tomberg (1988). Bruno Tomberg - disainer. Kataloog. Tallinn.
  3. ↑ EKA emeriitprofessorite looming. Tallinn. 2014.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Mart Kalm. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas.
  5. ↑ Karin Paulus (2011). Tootedisain Asjad minu elus. Tallinn. Lk 28, 135.
  6. ↑ EKA emeriitprofessorite looming. Tallinn. 2014.
  7. ↑ Kai Lobjakas. Kunsti ja tööstuse vahel. Kunsttoodete Kombinaat.
  8. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4601
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bruno_Tomberg&oldid=4994855"