Bruno Tomberg: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Lisasin lingid
1. rida: 1. rida:
Bruno Tomberg (sündinud 29.märtsil 1925, Pärnus) on eesti sisearhitekt, disainer, üks Eesti disainihariduse rajajaid, [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[emeriitprofessor]]. Bruno Tomberg on eesti disaini nurgakivi, kelle algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll [[sisearhitekt]], kuid on teinud ka nahkehistöid,  ajakirjade jakataloogide kujundusi, kavandanud moekaid abstraktse ilmega vaipu, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Eesti disaini ja reklaami 100 aastat|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=20, 21, 113, 164}}</ref> On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eeskõnelejaid.
Bruno Tomberg (sündinud 29.märtsil 1925, Pärnus) on eesti sisearhitekt, disainer, üks Eesti disainihariduse rajajaid, [[Eesti Kunstiakadeemia]] emeriitprofessor. Bruno Tomberg on eesti disaini nurgakivi, kelle algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll sisearhitekt, kuid on teinud ka nahkehistöid,  ajakirjade ja kataloogide kujundusi, kavandanud moekaid abstraktse ilmega vaipu, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Eesti disaini ja reklaami 100 aastat|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=20, 21, 113, 164}}</ref> On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eeskõnelejaid.


== Haridus- ja töökäik ==
== Haridus- ja töökäik ==


Tomberg sündis Pärnus, tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana ning ema oli elukutselt trükiööline. 1929 aastal siirdus perekond elama Tallinnasse. Aastal 1944 peale Tallinna 10. keskkooli lõpetamist asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Järgmisel, 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite Kuusiku ja Velbri käe all.1949 aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950.aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala ning tema suunamisjärgseks töökohaks aastatel 1950-1951 sai V. Kingissepa nim. Paberi- ja Tselluloosikombinaat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bruno Tomberg|pealkiri=Bruno Tomberg - disainer. Kataloog|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Peale ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956-1964 kunstifondi kombinaadis  ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasatamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppetööle hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Tomberg sündis Pärnus, tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana ning ema oli elukutselt trükiööline. 1929 aastal siirdus perekond elama Tallinnasse. Aastal 1944 peale Tallinna 10. keskkooli lõpetamist asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Järgmisel, 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite [[Edgar Johan Kuusik|Kuusik]]<nowiki/>u ja [[Edgar Velbri|Velbri]] käe all.1949 aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950.aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala ning tema suunamisjärgseks töökohaks aastatel 1950-1951 sai V. Kingissepa nim. Paberi- ja Tselluloosikombinaat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bruno Tomberg|pealkiri=Bruno Tomberg - disainer. Kataloog|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Peale ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956-1964 kunstifondi kombinaadis  ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasatamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppetööle hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. Ja 1970.aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, Asi ja Pärtelpoja  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.
Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, [[Vello Asi|Asi]] ja [[Leila Pärtelpoeg|Pärtelpoja]]  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.


Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui Edgar Velbri mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=100 aastat kunstiharidust Tallinnas|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui Edgar Velbri mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=100 aastat kunstiharidust Tallinnas|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
13. rida: 13. rida:
1966. aastal loodi tema initsiatiivil ERKI juurde tööstuskunsti eriala ja hakati professionaalsel tasemel koolitama disainereid. Juba samal aastal alustasid esimesed üliõpilased tööstuskunsti erialal. Kasutati mööbli- ja ruumikujunduse kateedri ruume ning struktuurselt kuuluti arhitektuuriteaduskonda. Leiti, et just ruumikujunduse kateedri senine kogemus sobis uue eriala asutamiseks.
1966. aastal loodi tema initsiatiivil ERKI juurde tööstuskunsti eriala ja hakati professionaalsel tasemel koolitama disainereid. Juba samal aastal alustasid esimesed üliõpilased tööstuskunsti erialal. Kasutati mööbli- ja ruumikujunduse kateedri ruume ning struktuurselt kuuluti arhitektuuriteaduskonda. Leiti, et just ruumikujunduse kateedri senine kogemus sobis uue eriala asutamiseks.


1969. Aastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi. Järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.
1969. Aastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi ning järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.


Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20.sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi - punase, sinise, kollase - ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.<ref name=":1" /> Järgmine etapp viis valitud valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ning reaalained.<ref name=":0" />
Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20.sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi - punase, sinise, kollase - ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.<ref name=":1" /> Järgmine etapp viis valitud valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ning reaalained.<ref name=":0" />
21. rida: 21. rida:
Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku<ref name=":1" />. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Tootedisain Asjad minu elus|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=28, 135}}</ref>
Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku<ref name=":1" />. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Paulus|pealkiri=Tootedisain Asjad minu elus|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=28, 135}}</ref>


1982.aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt. 1988-1993 oli Tomberg taas juhataja kohal, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.
1982.aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt, ent 1988-1993 oli Tomberg taas juhataja kohal, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.


Kõigi tööaastate vältel andis ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ning tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Kõigi tööaastate vältel andis ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ning tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKA emeriitprofessorite looming|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
29. rida: 29. rida:
Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö  eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.
Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö  eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.


Disainikoolidest oli peamine eeskuju Bauhaus: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.
Disainikoolidest oli peamine eeskuju [[Bauhaus]]: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.


Tombergi radikaalne disainimudel soovis hõlmata unikaaldisaini ja kunsti, tuues uuenemise ka nendele tasanditele.
Tombergi radikaalne disainimudel soovis hõlmata unikaaldisaini ja kunsti, tuues uuenemise ka nendele tasanditele.
41. rida: 41. rida:
== Ruum ja vorm ==
== Ruum ja vorm ==


1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari <nowiki>''Ruum ja vorm''</nowiki> oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu Virve Aunre, Maile Grünberg, Helle Gans, Juta Lember.<ref name=":0" />
1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari <nowiki>''Ruum ja vorm''</nowiki> oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu [[Virve Aunre]], [[Maile Grünberg]], H[[Helle Gans|elle Gans]], [[Juta Lember]].<ref name=":0" />


== Looming ==
== Looming ==
50. rida: 50. rida:
1950-1951 Türgi kirjaniku Nazim Hikmeti korteri sisustus ( riiklik kingitus; koostöö Edgar Velbriga)
1950-1951 Türgi kirjaniku Nazim Hikmeti korteri sisustus ( riiklik kingitus; koostöö Edgar Velbriga)


1957 KuKu klubi interjöör
1957 [[Kuku klubi|KuKu klubi]] interjöör


1958 hotelli Palace interjöör
1958 [[Palace|hotelli Palace]] interjöör


1958 Pärnu sanatooriumi interjöör
1958 Pärnu sanatooriumi interjöör

Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 21:22

Bruno Tomberg (sündinud 29.märtsil 1925, Pärnus) on eesti sisearhitekt, disainer, üks Eesti disainihariduse rajajaid, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Bruno Tomberg on eesti disaini nurgakivi, kelle algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt on ta küll sisearhitekt, kuid on teinud ka nahkehistöid,  ajakirjade ja kataloogide kujundusi, kavandanud moekaid abstraktse ilmega vaipu, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.[1] On olnud aastakümned moodsa disaini keskseid eeskõnelejaid.

Haridus- ja töökäik

Tomberg sündis Pärnus, tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana ning ema oli elukutselt trükiööline. 1929 aastal siirdus perekond elama Tallinnasse. Aastal 1944 peale Tallinna 10. keskkooli lõpetamist asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Järgmisel, 1945. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite Kuusiku ja Velbri käe all.1949 aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950.aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala ning tema suunamisjärgseks töökohaks aastatel 1950-1951 sai V. Kingissepa nim. Paberi- ja Tselluloosikombinaat.[2] Peale ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956-1964 kunstifondi kombinaadis  ARS kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli interjööri kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasatamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppetööle hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.[3]

Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Tombergi, Tamme, Asi ja Pärtelpoja  õppejõuks olemise ajal valminud teosed.

Sisearhitektuuri kateedris nähti andekat ja intelligentset Tombergi kui Edgar Velbri mantlipärijat, kuid juba siis tundis ta tugevat tõmmet disaini poole.[4]

Disaini kateeder

1966. aastal loodi tema initsiatiivil ERKI juurde tööstuskunsti eriala ja hakati professionaalsel tasemel koolitama disainereid. Juba samal aastal alustasid esimesed üliõpilased tööstuskunsti erialal. Kasutati mööbli- ja ruumikujunduse kateedri ruume ning struktuurselt kuuluti arhitektuuriteaduskonda. Leiti, et just ruumikujunduse kateedri senine kogemus sobis uue eriala asutamiseks.

1969. Aastal koliti iseseisva kateedrina ruumikujunduse kateedri tiiva alt eraldi ning järgnevate aastate jooksul vahetati veel korduvalt ruume.

Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20.sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide (Mondriani ja Rietveldi) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi - punase, sinise, kollase - ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.[4] Järgmine etapp viis valitud valitud kombinatsiooni arendamiseni 50 cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ning reaalained.[1]

Kunstide süntees, erialaülesus, teooria ja praktika liit olid need põhimõtted, mida Tomberg respekteeris.

Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku[4]. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvai tegijaid.[5]

1982.aastal taandus Bruno Tomberg tööstuskunsti kateedri juhataja kohalt, ent 1988-1993 oli Tomberg taas juhataja kohal, osakond oli ümber nimetatud disainiosakonnaks.

Kõigi tööaastate vältel andis ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendas tootmispraktikaid, maalimist ning tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.[6]

Sotsiaalse disaini idee

Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmanda ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö  eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.

Disainikoolidest oli peamine eeskuju Bauhaus: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka taustaideestik.

Tombergi radikaalne disainimudel soovis hõlmata unikaaldisaini ja kunsti, tuues uuenemise ka nendele tasanditele.

Bruno Tombergi fenomen õpetamisel tugines tema isiku mõjukusele: tema seisukohtade tõsidus oli selge. Disainikateedri maine, disainitudengite üle instituudi tuntud enesehinnang põhines väga tugevalt kirel ja laial haardel, mida Tomberg esindas. Tombergi kirjutistes on kõigis selge sotsiaalne sõnum. See täpsustus ja teravdus aasta aastalt, praktika ja lugemuse laienemise toel, kuid hool inimese elukeskkonna pärast, sotsiaalne vastutustunne oli seal alati peidus.

Kui kunagi 1983.aasta paiku projektitunnis Bruno Tombergilt küsiti, miks tuleb tudengeil päevast päeva tegeleda probleemide ja esemetega, mida mida nõukogude impeerium iialgi ei vaja, vastas ta: ’’Kallid noored, meie oma kehadega täidame jätkuvalt seda auku, mis võiks tulevastele põlvedele paista ületamatu kuristikuna, kui meie seda siin ja praegu ei teeks.’’

[4]

Ruum ja vorm

1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari ''Ruum ja vorm'' oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu Virve Aunre, Maile Grünberg, Helle Gans, Juta Lember.[1]

Looming

Oma loomingus on Tomberg olnud võrdlemisi mitmekesine, tegeledes nii mööbli- kui ka ruumikujunduse, tekstiilide, tarbeesemete ja näituste kujundamisega.

Interjöörid

1950-1951 Türgi kirjaniku Nazim Hikmeti korteri sisustus ( riiklik kingitus; koostöö Edgar Velbriga)

1957 KuKu klubi interjöör

1958 hotelli Palace interjöör

1958 Pärnu sanatooriumi interjöör

1961 NSVL Kunstifondi müügisaali projekt Moskvas, Kutuzovi prospektil

Näituse kujundused

1950-1951 Üleliidulise põllumajandusnäituse ENSV paviljoni sisekujundus Moskvas (koostöös: Maria Oselein, Maimu Plees, Linda Ratasepp)

1960 Eesti tarbekunsti näitus Helsinki Taidehallis

1963 ENSV Rahvamajanduse Saavutuste näitus Moskvas (üldkujundus)

1964 Eesti tarbekunsti näitus Leningradis

1965 ENSV kunstinäitus Moskvas (koostöös: Taevo Gans, Mait Summatavet)[7]

1984 ''Eesti rahvakunst'' Tallinna Kunstihoones

Mööbel

Intarsiatehnikas dekoratiivkapp ''1917-1957''. 1957

Järid. 1960 (seeriatoodang)

Väikemööbel seeriatoodangust ''Male''. 1965

Dekoratiivkapp marketriitehnikas ''Kogujale''. 1986

Objektid

Kontsertklaver Moskva Kremli Suure Palee Georgi saali ansamblisse. 1952

Volta elektriradiaator Tempo-2. 1974

Plakatid näitusele ''Eesti rahvakunst''. 1964/1970/1984

Tekstiil

Seinavaibad põimetehnikas seeriast ''Perspektiivid''. 1968

Dekoorkangas ''Vana linn''. 1968

Seinavaip põimetehnikas ''Diagonaal''. 1975

Seinavaip rüiutehnikas ''Diagonaal''. 1975

Seinavaip põime- ja rüiutehnikas ''Nike''. 1979

Seinavaip põime- ja rüiutehnikas ''Aegina'' 1985

Tombergi elust ja loomingust on loodud film "Disainer number üks"

Alates aastast 2006 antakse välja disainiauhinda Bruno, mis on nime saanud Bruno Tombergi järgi.[1]

Isikunäitused

''1925. 1945. 1995'' Tarbekunstimuuseumis. 1995

Tunnustused

Isiklikku

Tema abikaasa on tekstiilikunstnik Mall Tomberg.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Karin Paulus (2018). Eesti disaini ja reklaami 100 aastat. Tallinn. Lk 20, 21, 113, 164.
  2. ↑ Bruno Tomberg (1988). Bruno Tomberg - disainer. Kataloog. Tallinn.
  3. ↑ EKA emeriitprofessorite looming. Tallinn. 2014.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Mart Kalm. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas.
  5. ↑ Karin Paulus (2011). Tootedisain Asjad minu elus. Tallinn. Lk 28, 135.
  6. ↑ EKA emeriitprofessorite looming. Tallinn. 2014.
  7. ↑ Kai Lobjakas. Kunsti ja tööstuse vahel. Kunsttoodete Kombinaat.
  8. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4601
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bruno_Tomberg&oldid=4994765"