Elam: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 63. rida: | 63. rida: | ||
Elamlased rääkisid elami keelt, millel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad. |
Elamlased rääkisid elami keelt, millel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad. |
||
[[Kategooria:Elam| ]] |
|||
[[Kategooria:Iraani ajalugu]] |
[[Kategooria:Iraani ajalugu]] |
||
[[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] |
[[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] |
||
Redaktsioon: 5. mai 2018, kell 01:16
|
Elam Haltamti | |||||
| Valitsusvorm | Absoluutne monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Susa | ||||
| Riigikeeled |
Elami keel Akadi | ||||
| |||||
Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel. Tema soodne asukoht tegi riigi ohtlikuks konkurendiks läänes asuvatele Mesopotaamia riikidele. Elam oli mitu korda sealsete impeeriumite võimu all, kuid vallutas aeg-ajalt ka Mesopotaamia alasid. Tema tähtsus kadus 1. aastatuhandel eKr, kui regioonis tõusid esile Meedia ja Pärsia.
Elami riik tekkis umbes 2700 eKr. Selle võimsuse tipp oli 2. aastatuhat eKr, kuid hiljem vallutati ta Uus-Assüüria poolt ning Iraani kiltmaal alustasid eelamlastele pealetungi ka indoeurooplased: meedlased ja pärslased. Oletatavasti 539 eKr langes Elam lõplikult pärslaste võimu alla. Selle muistne pealinn Susa (mille lähedal asub tänapäeval Šuš) oli juba varem saanud üheks Pärsia olulisematest keskustest.
Elamlased rääkisid elami keelt, millel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad.