Tallinna Vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida: 23. rida:
Sobiv koht leiti [[Rae vald|Rae vallas]] [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] külas ja [[Veneküla]]s ning 8. juulil 2011 algatas Rae vallavolikogu detailplaneeringu, et rajada seal 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.
Sobiv koht leiti [[Rae vald|Rae vallas]] [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] külas ja [[Veneküla]]s ning 8. juulil 2011 algatas Rae vallavolikogu detailplaneeringu, et rajada seal 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.


Uus vangla on kambertüüpi. Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele ning veel 16 kartserikambrit mees- ja 4 kartserit naisvangidele. Vanglale lisandub arestimaja-kinnipidamiskeskus..
Uus vangla on kambervangla. Vanglasse on plaanitud 1000 ja arestimajja 150 kohta. Avavangla kohti on 100, tervishoiuosakonnas 70.


Vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.
Vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus, siis suletakse Tallinna vangla ning Tallinna vangla Maardu üksus.


==Vangla direktorid==
==Vangla direktorid==

Redaktsioon: 5. aprill 2018, kell 16:00

Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev kinnine kambervangla. [1]

Ajalugu

Tallinna vangla (Magasini tänaval) sai alguse aastatel 1944–1949 töötanud sõjavangilaagrist ja kuni 1990. aastateni töötanud poolkinnise režiimiga kolooniast nr 5. 1990. aastate keskpaigas renoveeriti kaks endist tööstushoonet kambervangla hooneteks ja moodustati kaks eelvangistusosakonda.

2003. aastal liideti Tallinna Vanglaga Keskvangla, sest 2000. aastateks olid kinnipidamistingimused muutunud seal vastuvõetamatuks. Osa vange viidi üle vastvalminud Tartu Vanglasse, osa Tallinna Vanglasse (sellest tulenevalt peetakse Tallinna Vangla algusajaks Keskvangla avamise aastat 1919).

2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla, kuhu paigutati endises Keskvanglas paiknenud Vanglate keskhaigla ja moodustati Tallinna vangla tervishoiuosakond, kus osutatakse ka statsionaarse ravi teenust.

Kinnipeetavad

05.04.2018 seisuga oli Tallinna vanglas 713 vangi. Neist[2] oli

  • süüdimõistetud vange 476,
  • vahistatuid 237,
  • eluaegse karistuse kandjaid 0.

Uus vangla

1996. aastal kinnitati vanglateenistuse arengukava, millega nähti ette ehitada nüüdisaegsed piirkondlikud vanglad Ida-Viru-, Tartu- ja Harjumaal ning uus vanglate haigla. Uusi vanglaid on vaja selleks, et muuta vanglad kohast, kus inimesi lihtsalt teatud aeg kinni hoitakse, kohaks, kus vangidega tehakse sihipärast tööd, et nad vabadusse naastes oskaksid seaduskuulekalt toime tulla. Selline eesmärk sätestati ka Riigikogus vastu võetud "Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2010".

Analüüs aga näitas, et riigi kriminaalpoliitika eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui piirduda Tallinna vanglas pelga värskendamisega, sest kinnistu on liiga väike ja asub Tallinna kesklinnas. Sestap otsustati ehitada uus tänapäevane vangla.

Esialgu plaaniti ehitada uus vangla Maardu linna endise keemiakombinaadi territooriumile, aga see jäi ära naabruses asunud Vopak E.O.S.-i vastuseisu tõttu.

Sobiv koht leiti Rae vallas Soodevahe külas ja Venekülas ning 8. juulil 2011 algatas Rae vallavolikogu detailplaneeringu, et rajada seal 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.

Uus vangla on kambertüüpi. Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele ning veel 16 kartserikambrit mees- ja 4 kartserit naisvangidele. Vanglale lisandub arestimaja-kinnipidamiskeskus..

Vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus, siis suletakse Tallinna vangla ning Tallinna vangla Maardu üksus.

Vangla direktorid

  • ....- 1999 Vassili Romanenko
  • 1999– 2002 Ülo Kabruska
  • 2002– 2006 Toomas Malva[3]
  • 2017- ...

Viited

  1. http://www.vangla.ee/tallinn
  2. http://www.vangla.ee/41291
  3. [1]</>