Kangmehhanism: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=märts}} |
|||
[[Pilt:NäpitsadKD.jpg|pisi|300x300px|Näpitsad on üks lihtsam näide kolmanda kangitüübi kangmehhanismi kohta]] |
[[Pilt:NäpitsadKD.jpg|pisi|300x300px|Näpitsad on üks lihtsam näide kolmanda kangitüübi kangmehhanismi kohta]] |
||
'''Kangmehhanism''' (inglise keeles ''compound lever mechanism'') on lihtne seade, mille eelduseks on see, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. Lihtsalt öeldes on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam jõuõlga, et kanda üle täiendatavat jõudu (keeramiseks, kokkusurumiseks või tõstmiseks). Kangmehhanismi näiteks on mehaaniline kaal, küünekäärid või klaveri klahvid. |
|||
== Kangide tüübid == |
== Kangide tüübid == |
||
41. rida: | 42. rida: | ||
„Andke mulle piisavalt pikk kang ja toetuspunkt ning ma liigutan maad!" – selline tunnustav märkus on omistatud Archimedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise printsiibi hoobade kohta. |
„Andke mulle piisavalt pikk kang ja toetuspunkt ning ma liigutan maad!" – selline tunnustav märkus on omistatud Archimedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise printsiibi hoobade kohta. |
||
Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743. aastal, kes |
Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743. aastal, kes konstrueeris kaalumisseadme ehk kaalu. See seade kasutas nelja liitkangi, et tõsta laadung kaalumiseks (massi mõõtmiseks) ühelt platvormilt teisele. |
||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 4. märts 2018, kell 14:29
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Kangmehhanism (inglise keeles compound lever mechanism) on lihtne seade, mille eelduseks on see, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. Lihtsalt öeldes on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam jõuõlga, et kanda üle täiendatavat jõudu (keeramiseks, kokkusurumiseks või tõstmiseks). Kangmehhanismi näiteks on mehaaniline kaal, küünekäärid või klaveri klahvid.
Kangide tüübid
Kangid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kolme tüüpi. [1] [2]
Esimene tüüp:
- tugipunkt on raskuse ja avaldatava jõu vaheapeal
- avaldatav jõud on väiksem kui raskus
- jõud liigub rohkem kui raskus
- avaldatud jõud on suurendatud
- näiteks käärid
Teine tüüp:
- avaldatav jõud ja raskus on samal pool tugipunkti, aga mõjuvad vastas suunas
- raskus on tugipunkti ja avaldatava jõu vahepeal
- avaldatav jõud on väiksem kui raskus
- jõud liigub rohkem kui raskus
- avaldatud jõud on suurendatud
- näiteks pudeliavaja
Kolmas tüüp:
- avaldatav jõud on tugipunkti ja raskuse vahel
- avaldatav jõud on suurem kui raskus
- raskus liigub rohkem kui jõud
- see on vahemaad suurendav kang
- näiteks pintsetid
kus Fi on jõumoment N;
Fl on koormuse jõud N;
dl on kaugus koormise jõu ja tugipunkti vahel m;
di on kaugus jõumomendi ja tugipunkti vahel m; [3]
Ajalugu
Esimesed kirjutised kangmehhanismide kohta ilmusid 3. sajandil eKr, mida esitas Archimedes. „Andke mulle piisavalt pikk kang ja toetuspunkt ning ma liigutan maad!" – selline tunnustav märkus on omistatud Archimedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise printsiibi hoobade kohta.
Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743. aastal, kes konstrueeris kaalumisseadme ehk kaalu. See seade kasutas nelja liitkangi, et tõsta laadung kaalumiseks (massi mõõtmiseks) ühelt platvormilt teisele.
Viited
- ↑ "http://www.engineeringtoolbox.com/levers-d_1304.html".
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Pealkiri=
- ↑ "http://www.citytechnology.org/stuff-that-works/levers-have-a-lot-of-class".
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Pealkiri=
- ↑ "https://www.creativemechanisms.com/levers".
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Pealkiri=