Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. detsember 2017, kell 00:54

Heebrea tähestik on 22 märgiline konsonantkiri, millele kirjutamisel lisatakse punktidega moodustatud täishäälikud.

Tähestik

א, בּב, גּג, דּד, ה, ו, ז, ח, ט, י, כּכך, ל, מם, נן, ס, ע, פּפף, צץ, ק, ר, שׂשׁ, תּ

Heebrea tähestiku esimene täht on א ALEF ja viimane täht ת TAV. Sõna alfabet tuleb heebrea tähestikust, mille teine täht on ב BET. Alef+bet= alfabet.

Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed kaashäälikud, kuid nelja neist (א alef, ח he, ן vav, י jod) on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Nüüd on nad täishäälikud. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (nekudot). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.

Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (gematria).

Ajalugu

1. aastatuhandel eKr (960–585) hakkasid juudid kasutama vanaheebrea keelt. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise ja 535 e.m.a hakati kasutama Babüloonia aramea kirja – heebrea ruutkirja.

Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene Piibel, mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et keskajal kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.

Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid kalligraafia ja mikrograafia väga arenenud.

Ajalugu Toora järgi

Toora järgi olid esimesed käsulauad, mis Mooses Jumalalt sai, Jumala enda tehtud, sealhulgas ka kirjatähed, millega käsud olid nikerdatud.

Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti igapäevaseks otstarbeks, vaid ainult Toora rullraamatute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.

Müstiline tähendus

Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb kabalistlikus kirjanduses: Zohari raamatus ja Midrašis.

Pühakirjade tõlgendamiseks ja varjatud tähenduste otsimiseks kasutatakse gematriat.

Tabel

Täht	Nimetus	Arv
א	Alef	1
ב	Bet	2
ג	Gimel	3
ד	Dalet	4
ה	He	5
ו	Vav	6
ז	Zain	7
ה	Het	8
ט	Tet	9
י	Jod	10
כ	Kaf	20
ל	Lamed	30
מ	Mem	40
נ	Nun	50
ס	Sameh	60
ע	Ain	70
פ	Pe	80
צ	Tsadi	90
ק	Kof	100
ר	Reš	200
ש	Šin	300
ת	Tav	400

Viited

"Heebrea kiri" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)"Heebrea tähestik" (Netiviide) (Vene keeles). Vaadatud 21.12.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 ==Tähestik==
 א, בּב, גּג, דּד, ה, ו, ז, ח, ט, י, כּכך, ל, מם, נן, ס, ע, פּפף, צץ, ק, ר, שׂשׁ, תּ
+Heebrea tähestiku esimene täht on '''א''' ''ALEF'' ja viimane täht '''ת''' ''TAV''. Sõna ''alfabet'' tuleb heebrea tähestikust, mille teine täht on  '''ב''' ''BET. Alef+bet''= alfabet.
 Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed kaashäälikud, kuid nelja neist (א ''alef'', ח ''he'', ן ''vav'', י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Nüüd on nad täishäälikud. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
 Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (''[[gematria]]'').
+==Ajalugu==
+[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid juudid kasutama [[vanaheebrea keel]]t. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise ja 535 e.m.a hakati kasutama Babüloonia [[aramea]] kirja – ''heebrea ruutkirja''.
+Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
+Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.
+==Ajalugu Toora järgi==
+[[Toora]] järgi olid esimesed [[käsulauad]], mis [[Mooses]] [[Jumal]]alt sai, Jumala enda tehtud, sealhulgas ka kirjatähed, millega käsud olid nikerdatud.
+Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti igapäevaseks otstarbeks, vaid ainult Toora [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
+==Müstiline tähendus==
+Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb [[kabala|kabalistlikus]] kirjanduses: [[Zohar]]i raamatus ja [[Midraš]]is.
+Pühakirjade tõlgendamiseks ja varjatud tähenduste otsimiseks kasutatakse ''[[gematria]]t''.
 ==Tabel==
 {| class="wikitable"
 |-
-! Täht !! Nimetus !! Arv !!
+! Täht !! Nimetus !! Arv
 |-
-| א || [[Alef]] || 1 ||
+| א || [[Alef]] || 1
 |-
-| ב || Bet || 2 ||
+| ב || Bet || 2
 |-
-| ג || Gimel || 3 ||
+| ג || Gimel || 3
 |-
-| ד || Dalet || 4 ||
+| ד || Dalet || 4
 |-
-| ה || He || 5 ||
+| ה || He || 5
 |-
-| ו || Vav || 6 ||
+| ו || Vav || 6
 |-
-| ז || Zain || 7 ||
+| ז || Zain || 7
 |-
-| ה || Het || 8 ||
+| ה || Het || 8
 |-
-| ט || Tet || 9 ||
+| ט || Tet || 9
 |-
-| י|| Jod || 10 ||
+| י|| Jod || 10
 |-
-| כ || Kaf || 20 ||
+| כ || Kaf || 20
 |-
-| ל || Lamed || 30 ||
+| ל || Lamed || 30
 |-
-| מ || Mem || 40 ||
+| מ || Mem || 40
 |-
-| נ || Nun || 50 ||
+| נ || Nun || 50
 |-
-| ס || Sameh || 60 ||
+| ס || Sameh || 60
 |-
-| ע || Ain || 70 ||
+| ע || Ain || 70
 |-
-| פ || Pe || 80 ||
+| פ || Pe || 80
 |-
-| צ || Tsadi || 90 ||
+| צ || Tsadi || 90
 |-
-| ק || Kof || 100 ||
+| ק || Kof || 100
 |-
-| ר || Reš || 200 ||
+| ר || Reš || 200
 |-
-| ש || Šin || 300 ||
+| ש || Šin || 300
 |-
-| ת || Tav || 400 ||
+| ת || Tav || 400
 |}
-==Ajalugu==
-[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid juudid kasutama [[vanaheebrea keel]]t. Paabeli pagenduse ajal lõpetasid juudid vana kirja kasutamise ja 535 e.m.a hakati kasutama Babüloonia [[aramea]] kirja – ''heebrea ruutkirja''.
-Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
-Arhitektuuris kasutatud kaunistustes tarvitati tihti ruutkirja. Seetõttu olid [[kalligraafia]] ja [[mikrograafia]] väga arenenud.
-==Ajalugu Toora järgi==
-[[Toora]] järgi olid esimesed [[käsulauad]], mis [[Mooses]] [[Jumal]]alt sai, Jumala enda tehtud, sealhulgas ka kirjatähed, millega käsud olid nikerdatud.
-Templite ajal ei kasutanud juudid pühi kirjatähti igapäevaseks otstarbeks, vaid ainult Toora [[rullraamat]]ute ümberkirjutamiseks. Seepärast hakati püha kirja kirjutamise reegleid unustama, kuid kirjatundjad suutsid need reeglid taastada.
-==Müstiline tähendus==
-Kirjatähtede müstiline tähendus ilmneb [[kabala|kabalistlikus]] kirjanduses: [[Zohar]]i raamatus ja [[Midraš]]is.
-Pühakirjade tõlgendamiseks ja varjatud tähenduste otsimiseks kasutatakse ''[[gematria]]t''.
-Kuna Jumal lõi maailma kümne sõnaga, peetakse püha keele tähti ka Tema mõjude erinevateks ilminguteks maailmas. Seega, iga pühas keeles oleva asja nimi on peegeldus tema olemusest ja selles sisalduvast jumalikust energiast. Toora kommentaatorid selgitavad, et esimene inimene, Aadam, võis näha seda olemust ja seetõttu andis ta loomadele nimed.
-Raamat Zohar selgitab, et mustade tähtede kontuurid valgel taustal annavad edasi kabalistide poolt mõistetud mitmesuguseid võimalikke suhteid loodusjõudude vahel, mis on inimese viiele [[meel|meeleelundile]] ligipääsmatud.
 ==Viited==
@@ 86. rida: / 84. rida: @@
 {{Commonscat}}
-[[Kategooria:Religioon]]
 [[Kategooria:Tähestikud]]