Austria Mariana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. november 2017, kell 12:39

Austria Mariana (Maria Anna; 23. detsember 1634 Viin – 1696 Madrid) oli Hispaania kuninganna, oma onu Felipe IV teine abikaasa, Saksa-Rooma keisri Ferdinand III ja Hispaania Maria Anna tütar, Carlos II ema.

Maria Anna sündis oma isapoolse vanaisa Ferdinand II õukonnas. Maria Anna isa, kellest sai keiser 1637, oli tollal veel vaid Ungari ja Böömimaa kuningas ning oli suurema osa oma abikaasa raseduse ajast ära Kolmekümneaastases sõjas.

Lapsena oli Maria Anna kihlatud oma nõo Baltasar Carlosega, Hispaania Habsburgide hulka kuuluva Hispaania troonipärija ja Astuuria printsiga, Ent kui too 1646 16-aastasena suri, jäi Felipe IV ilma meessoost pärijata ja Maria Anna ilma peigmeheta. Aastal 1649 abiellus kuningas ise oma 14-aastase õetütrega.

Teel Madridi toodi printsessile kingituseks siidsukad, kuid majordoomus viskas need kohe välja, öeldes: "Hispaania kuningannal ei ole jalgu." Maria Anna, kes avastas, et tema jalad on etiketile ohvriks toodud, langes minestusse.

Felipel ja Marianal oli kaks last, kes elasid täiseani: Margarita Teresa (sündis 1651), noor infanta Diego Velázqueze maalil "Las Meninas", kes hiljem abiellus oma onu, Saksa-Rooma keisri Leopold I-iga, ja Carlos (sündis 1660), kellest sai viimane Habsburgide soost Hispaania kuningas Carlos II. Pärast Felipe surma 1665 päris ta kolmeaastasena trooni. Carlos, kes enamasti ei suutnud kõndida ega rääkida, vajas regenti rohkem kui enamik teisi lapskuningaid. Teda kanti kätel kuni 10-aastaseks saamiseni.

Mariana oli 1675. aastani regent ning valitses Hispaaniat väikesevaheajaga kuni oma surmani 1696. Ta pani valitsust juhtima Juan Everardo Nithard. Mariana aitas kaasa Devolutsioonisõjale (1667–1668) Louis XIV ning Aacheni rahu sõlmimisele 1668. Aastal 1673 sai kuninganna favoriidiks Fernando de Valenzuela. Aastal 1675 sai Carlos II täisealiseks, kuid hoolimata formaalse regendiaja lõpust avaldas ta oma nõrgale pojale endiselt väga suurt mõju. Vahepeal õnnestus eelmise kuninga sohipojal Austria Juan Josél 1677 toimepandud paleepöördega võimule tulla ning Mariana Madridist Toledosse pagendada, sest õukond ei olnud rahul sellega, et too toetas oma favoriiti Fernando de Valenzuelat. Kui Juan 1679 suri, naasis Mariana Madridi ja valitses edasi, kuigi ta polnud formaalselt regent.

Aastal 1668 nimetas jesuiidi misjonär Diego Luis de San Vitores tema nime järgi Mariaani saarestiku Vaikse ookeani põhjaosas.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Diego_Vel%C3%A1zquez_032.jpg|right|thumb|[[Diego Velázquez]]. Kuninganna Mariana portree. [[1652]]. [[Prado]].]]
-'''Austria Mariana''' ('''Maria Anna'''; [[23. detsember]] [[1634]] [[Viin]] –  [[1696]] [[Madrid]]) oli [[Hispaania]] [[Hispaania kuninganna|kuninganna]], oma onu [[Felipe IV]] teine abikaasa, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]] ja [[Hispaania Maria Anna]] tütar, [[Carlos II]] ema.
+'''Austria Mariana''' ('''Maria Anna'''; [[23. detsember]] [[1634]] [[Viin]] – [[1696]] [[Madrid]]) oli [[Hispaania]] [[Hispaania kuninganna|kuninganna]], oma onu [[Felipe IV]] teine abikaasa, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]] ja [[Hispaania Maria Anna]] tütar, [[Carlos II]] ema.
 Maria Anna sündis oma isapoolse vanaisa [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] õukonnas. Maria Anna isa, kellest sai keiser [[1637]], oli tollal veel vaid Ungari ja Böömimaa kuningas ning oli suurema osa oma abikaasa raseduse ajast ära [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]].
-Lapsena oli Maria Anna kihlatud oma nõo [[Baltasar Carlos]]ega, [[Hispaania Habsburgid]]e hulka kuuluva Hispaania troonipärija ja [[Astuuria prints]]iga, Ent kui too [[1646]] 16-aastasena suri, jäi Felipe IV ilma meessoost pärijata ja Maria Anna ilma peigmeheta. Aastal [[1649]] abiellus kuningas ise oma  14-aastase õetütrega.
+Lapsena oli Maria Anna kihlatud oma nõo [[Baltasar Carlos]]ega, [[Hispaania Habsburgid]]e hulka kuuluva Hispaania troonipärija ja [[Astuuria prints]]iga, Ent kui too [[1646]] 16-aastasena suri, jäi Felipe IV ilma meessoost pärijata ja Maria Anna ilma peigmeheta. Aastal [[1649]] abiellus kuningas ise oma 14-aastase õetütrega.
 Teel Madridi toodi printsessile kingituseks siidsukad, kuid [[majordoomus]] viskas need kohe välja, öeldes: "Hispaania kuningannal ei ole jalgu." Maria Anna, kes avastas, et tema jalad on [[etikett|etiketile]] ohvriks toodud, langes [[minestus]]se.
-Felipel ja Marianal oli kaks last, kes elasid täiseani:  [[Austria Margarita|Margarita Teresa]] (sündis [[1651]]), noor [[infanta]] [[Diego Velázquez]]i maalil "''[[Las Meninas]]''", kes hiljem abiellus oma onu, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]]-iga, ja Carlos (sündis [[1660]]), kellest sai viimane [[Habsburgid]]e soost [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]]. Pärast Felipe surma [[1665]] päris ta kolmeaastasena trooni. Carlos, kes enamasti ei suutnud kõndida ega rääkida, vajas regenti rohkem kui enamik teisi lapskuningaid. Teda kanti kätel kuni 10-aastaseks saamiseni.
+Felipel ja Marianal oli kaks last, kes elasid täiseani: [[Austria Margarita|Margarita Teresa]] (sündis [[1651]]), noor [[infanta]] [[Diego Velázquez|Diego Velázqueze]] maalil "[[Las Meninas]]", kes hiljem abiellus oma onu, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]]-iga, ja Carlos (sündis [[1660]]), kellest sai viimane [[Habsburgid]]e soost [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]]. Pärast Felipe surma [[1665]] päris ta kolmeaastasena trooni. Carlos, kes enamasti ei suutnud kõndida ega rääkida, vajas regenti rohkem kui enamik teisi lapskuningaid. Teda kanti kätel kuni 10-aastaseks saamiseni.
 Mariana oli [[1675]]. aastani [[regent]] ning valitses Hispaaniat väikesevaheajaga kuni oma surmani 1696. Ta pani valitsust juhtima [[Juan Everardo Nithard]]. Mariana aitas kaasa [[Devolutsioonisõda|Devolutsioonisõjale]] ([[1667]]–[[1668]]) [[Louis XIV]] ning [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahu]] sõlmimisele 1668. Aastal [[1673]] sai kuninganna [[favoriit|favoriidiks]] [[Fernando de Valenzuela]]. Aastal [[1675]] sai Carlos II täisealiseks, kuid hoolimata formaalse regendiaja lõpust avaldas ta oma nõrgale pojale endiselt väga suurt mõju. Vahepeal õnnestus eelmise kuninga sohipojal [[Austria Juan José]]l [[1677]] toimepandud [[paleepööre|paleepöördega]] võimule tulla ning Mariana Madridist [[Toledo]]sse pagendada, sest õukond ei olnud rahul sellega, et too toetas oma [[favoriit]]i Fernando de Valenzuelat. Kui Juan [[1679]] suri, naasis Mariana Madridi ja valitses edasi, kuigi ta polnud formaalselt regent.