Gadmeni vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q69426 (translate me)
P lingi katkiseks tegev soft hypen ehk par (+ masintoim) using AWB
17. rida: 17. rida:
'''Gadmen''' on vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] [[Gadmeni org|Gadmeni orus]] (''Gadmertal'', ''Gadmental'') [[Susteni kuru]] (''Sustenpass'') lähedal.
'''Gadmen''' on vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] [[Gadmeni org|Gadmeni orus]] (''Gadmertal'', ''Gadmental'') [[Susteni kuru]] (''Sustenpass'') lähedal.


Elanike arv oli 2003. aastal 270 ja 2009. aastal 240.
Elanike arv oli 2003. aastal 270 ja 2009. aastal 240.


Vallas on kaks asulat – [[Gadmen]] ja [[Nessental]].
Vallas on kaks asulat – [[Gadmen]] ja [[Nessental]].
[[Pilt:Gadmental ostwärts.jpg|pisi|left]]
[[Pilt:Gadmental ostwärts.jpg|pisi|left]]
Gadmeni [[org]] on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetri kõrguselt 2224 meetri kõrgusele Susteni [[mäekuru|kurule]], mis lõpeb [[Uri kanton]]is [[Wassen]]is. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht.
Gadmeni [[org]] on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetri kõrguselt 2224 meetri kõrgusele Susteni [[mäekuru|kurule]], mis lõpeb [[Uri kanton]]is [[Wassen]]is. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht.


Gadmeni orus on palju matkaradasid, mis muuhulgas mööduvad mägijärvedest ja alpi taimestikuga kohtadest. Gadmeni lähedal on Šveitsi esimene ronimisrada ''Tälliklettersteig'' ning [[liustik]] ''[[Steingletscher]]''. On ka teisi liustikke.
Gadmeni orus on palju matkaradasid, mis muuhulgas mööduvad mägijärvedest ja alpi taimestikuga kohtadest. Gadmeni lähedal on Šveitsi esimene ronimisrada ''Tälliklettersteig'' ning [[liustik]] ''[[Steingletscher]]''. On ka teisi liustikke.


Gadmeni lipul on kollasel põhjal punane põiktriip. Sellest ülalpool on kujutatud [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonna]] vapilt ja lipult pärit kotkas, allpool alpionn.
Gadmeni lipul on kollasel põhjal punane põiktriip. Sellest ülalpool on kujutatud [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonna]] vapilt ja lipult pärit kotkas, allpool alpionn.


==Kirik==
==Kirik==
Gadmeni kiriku ehitas [[1722]] [[Hans Jakob Dünz]], kes vastutas [[Berni toomkirik]]u ülalpidamise eest. Tornis on kaks kirikukella, mis [[1959]] asendati. [[Orel]]i ehitas [[1956]] [[Gümli­gen]]i firma [[Wälti]]. Kirik renoveeriti [[1931]] ja suvel [[1996]]. Ta on riikliku kaitse all.
Gadmeni kiriku ehitas [[1722]] [[Hans Jakob Dünz]], kes vastutas [[Berni toomkirik]]u ülalpidamise eest. Tornis on kaks kirikukella, mis [[1959]] asendati. [[Orel]]i ehitas [[1956]] [[Gümligen]]i firma [[Wälti]]. Kirik renoveeriti [[1931]] ja suvel [[1996]]. Ta on riikliku kaitse all.


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 30. august 2017, kell 17:52

Gadmeni vald

saksa Gemeinde Gadmen


Gadmeni valla vapp

Pindala: 254,41 km²
Elanikke: 248 (31.12.2008)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Keskus: Gadmen

Gadmen on vald Šveitsis Berni kantonis Interlaken-Oberhasli ringkonnas Gadmeni orus (Gadmertal, Gadmental) Susteni kuru (Sustenpass) lähedal.

Elanike arv oli 2003. aastal 270 ja 2009. aastal 240.

Vallas on kaks asulat – Gadmen ja Nessental.

Gadmeni org on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetri kõrguselt 2224 meetri kõrgusele Susteni kurule, mis lõpeb Uri kantonis Wassenis. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht.

Gadmeni orus on palju matkaradasid, mis muuhulgas mööduvad mägijärvedest ja alpi taimestikuga kohtadest. Gadmeni lähedal on Šveitsi esimene ronimisrada Tälliklettersteig ning liustik Steingletscher. On ka teisi liustikke.

Gadmeni lipul on kollasel põhjal punane põiktriip. Sellest ülalpool on kujutatud Oberhasli ringkonna vapilt ja lipult pärit kotkas, allpool alpionn.

Kirik

Gadmeni kiriku ehitas 1722 Hans Jakob Dünz, kes vastutas Berni toomkiriku ülalpidamise eest. Tornis on kaks kirikukella, mis 1959 asendati. Oreli ehitas 1956 Gümligeni firma Wälti. Kirik renoveeriti 1931 ja suvel 1996. Ta on riikliku kaitse all.

Välislingid