Käimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. august 2017, kell 14:22

See artikkel räägib kergejõustiku alast; kulgemisviisi kohta vaata artiklit Kõndimine; suhte kohta vaata artiklit Kurameerimine; malekäigu kohta vaata artiklit Käik (male)

Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta.

Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel.

Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku.

Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Pärast hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.

Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finišit.

10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt stardist 5 km kaugusele ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.

Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib kergejõustiku alast; kulgemisviisi kohta vaata artiklit [[Kõndimine]]; suhte kohta vaata artiklit [[Kurameerimine]]; malekäigu kohta vaata artiklit [[Käik (male)]]}}
-[[Pilt:2005_World_Championships_in_Athletics2.jpg|thumb|250px|Meeste [[20 km käimine]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] [[ Helsingi]]s.]]
+[[Pilt:2005_World_Championships_in_Athletics2.jpg|thumb|250px|Meeste [[20 km käimine]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] [[Helsingi]]s.]]
 '''Sportlik käimine''' on [[kergejõustik]]u ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma [[jooks]]uta.
@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]ku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku.
-Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.
+Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Pärast hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.
 Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast [[finiš]]it.
-[[10 km käimine|10 km käimisdistantsil]] ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
+[[10 km käimine|10 km käimisdistantsil]] ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt stardist 5 km kaugusele ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
 Maanteel korraldataval [[20 km käimine|20 km käimisel]] peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, [[50 km käimine|50 km käimisdistantsil]] aga kuni 5 km.
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 ==Vaata ka==
 *[[Käijate maailmakarikavõistlused]]
+*[[Bruno Junk]]
 [[Kategooria:Käimine| ]]