Ajastu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P valdav enamik > enamik ("valdav" on liiasus) |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Periodiseeringu osade nimetamine ajastuteks on kokkuleppeline. Termini "ajastu" sünonüümidena või teistsuguses tähenduses kasutatakse ka näiteks sõnu "[[ajajärk]]" ja "[[periood (ajavahemik)|periood]]". |
Periodiseeringu osade nimetamine ajastuteks on kokkuleppeline. Termini "ajastu" sünonüümidena või teistsuguses tähenduses kasutatakse ka näiteks sõnu "[[ajajärk]]" ja "[[periood (ajavahemik)|periood]]". |
||
Ajastut käsitatakse sageli inimese elu paljusid aspekte määrava jõuna. Samuti räägitakse tihti ajastu vaimust, mis mõjutab määravalt |
Ajastut käsitatakse sageli inimese elu paljusid aspekte määrava jõuna. Samuti räägitakse tihti ajastu vaimust, mis mõjutab määravalt enamiku sel ajastul elavate ja tegutsevate inimeste mõttelaadi. |
||
==Geoloogilised ajastud== |
==Geoloogilised ajastud== |
||
Redaktsioon: 7. august 2017, kell 14:14
|
See artikkel räägib ajastu mõistest üldse; geoloogilise ajastu kohta vaata artiklit Ajastu (geoloogia). |
Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames.
Periodiseeringu osade nimetamine ajastuteks on kokkuleppeline. Termini "ajastu" sünonüümidena või teistsuguses tähenduses kasutatakse ka näiteks sõnu "ajajärk" ja "periood".
Ajastut käsitatakse sageli inimese elu paljusid aspekte määrava jõuna. Samuti räägitakse tihti ajastu vaimust, mis mõjutab määravalt enamiku sel ajastul elavate ja tegutsevate inimeste mõttelaadi.
Geoloogilised ajastud
Pikemalt artiklis ajastu (geoloogia)
Geokronoloogilisel skaalal on ajastu tänapäeval eooni ja aegkonna järel hierarhia kolmandal astmel paiknev periood.
Ajastud ajaloos
Ajaloos on ajastuid piiritletud näiteks kunstistiilide, teaduse ja tehnika saavutuste, muude vaimuelu nähtuste ja ühiskondlik-ajalooliste formatsioonide järgi.