Ristimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
Ristimise lähtealuseks on [[pärimus]]likud puhastusrituaalid. Algset vettekastmist praktiseerivad veel vaid [[õigeusk]]likud ja [[baptism|baptistid]]. Teistes kirikutes praktiseeritakse veega piserdamist. |
Ristimise lähtealuseks on [[pärimus]]likud puhastusrituaalid. Algset vettekastmist praktiseerivad veel vaid [[õigeusk]]likud ja [[baptism|baptistid]]. Teistes kirikutes praktiseeritakse veega piserdamist. |
||
Juulis 2017 pühitseti [[Tartu]]s Eesti esimene ujuv[[ |
Juulis 2017 pühitseti [[Tartu]]s Eesti esimene ujuv [[Baptisteerium|ristimiskabel]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/817980/eesti-esimene-ristimismaja-sai-onnistuse-nii-preestrilt-kui-ka-taevalt Eesti esimene ristimismaja sai õnnistuse nii preestrilt kui ka taevalt], Õhtuleht, 21. juuli 2017</ref> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 21. juuli 2017, kell 14:37
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud.
Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastusrituaalid. Algset vettekastmist praktiseerivad veel vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes praktiseeritakse veega piserdamist.
Juulis 2017 pühitseti Tartus Eesti esimene ujuv ristimiskabel.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti esimene ristimismaja sai õnnistuse nii preestrilt kui ka taevalt, Õhtuleht, 21. juuli 2017
Kirjandus
- Ove Sander. "Kiriklikest talitustest: ristimine". Nõmme Sõnumid. 11. juuni 2010