Việt Cộng: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Harri (arutelu | kaastöö)
P kategooria
1. rida: 1. rida:
'''Viet Cong''' ([[prantsuse keel]]es ''Front National de Liberté'' oli [[Lõuna-Vietnam]]i kommunistlik vastupanu organisatsioon. See rajati [[1960]] [[Ngo Dinh Diem]]i karmi poliitika vastu. Rajati suhted [[Ho Chi Minh]]i valitsusega. Viet Congi üks suur eesmärk oli ühendada [[Vietnam]] [[Ho Chi Minh]]i juhtimisel. Kahe poole tüli tõusis sõjaks ([[Vietnami sõda]]). Viet Cong võitlejad olid sissid ja nende hävitamine oli nii raske, et kohati deporteeriti inimesi ühest kohast teise. Põhipealetungid olid nende poolt [[Tet-pealetung]] ([[1968]]) ja [[Lihavõttepealetung]] ([[1972]]).[[8. juuni]] [[1969]] kuulutati välja Lõuna-Vietnami Vabariigi Ajutine-Revolutsiooniline Valitsus (LLVARV). Juhiks sai [[Huynh Tat Phat]]. [[1973]] rahu järgi lepiti [[Vietnam]]i jagamine kokku nii, et [[Lõuna-Vietnam]] ja LLVARV jäävad oma positsioonidele ehk sisuliselt tehti kaksikvalitsus ja [[Lõuna-Vietnam]]i territooriumile jäi [[Vietnam|Põhja-Vietnami]] väeosad.[[1973]] [[Pariis]]i rahu allkirjastasid [[USA]],Viet Cong ja Põhja-Vetnam kuid rahu pidi tagama [[Lõuna-Vietnam]]is võitluste lõppu.Võitlused jätkusid.[[30. aprill]] [[1975]] vallutasid [[Vietnam|Põhja-Vietnami]] väeosad viet congi lipu all [[Saigon]]i.
'''Viet Cong''' ([[prantsuse keel]]es ''Front National de Liberté'' oli [[Lõuna-Vietnam]]i kommunistlik vastupanu organisatsioon. See rajati [[1960]] [[Ngo Dinh Diem]]i karmi poliitika vastu. Rajati suhted [[Ho Chi Minh]]i valitsusega. Viet Congi üks suur eesmärk oli ühendada [[Vietnam]] [[Ho Chi Minh]]i juhtimisel. Kahe poole tüli tõusis sõjaks ([[Vietnami sõda]]). Viet Cong võitlejad olid sissid ja nende hävitamine oli nii raske, et kohati deporteeriti inimesi ühest kohast teise. Põhipealetungid olid nende poolt [[Tet-pealetung]] ([[1968]]) ja [[Lihavõttepealetung]] ([[1972]]).[[8. juuni]] [[1969]] kuulutati välja Lõuna-Vietnami Vabariigi Ajutine-Revolutsiooniline Valitsus (LLVARV). Juhiks sai [[Huynh Tat Phat]]. [[1973]] rahu järgi lepiti [[Vietnam]]i jagamine kokku nii, et [[Lõuna-Vietnam]] ja LLVARV jäävad oma positsioonidele ehk sisuliselt tehti kaksikvalitsus ja [[Lõuna-Vietnam]]i territooriumile jäi [[Vietnam|Põhja-Vietnami]] väeosad.[[1973]] [[Pariis]]i rahu allkirjastasid [[USA]],Viet Cong ja Põhja-Vetnam kuid rahu pidi tagama [[Lõuna-Vietnam]]is võitluste lõppu.Võitlused jätkusid.[[30. aprill]] [[1975]] vallutasid [[Vietnam|Põhja-Vietnami]] väeosad viet congi lipu all [[Saigon]]i.
Viet cong asus valitsema [[Lõuna-Vietnami]] üleminekuvalitsust ja 1976 kahe Vietnami ühendades lõpetati ka see organistatsioon
Viet cong asus valitsema [[Lõuna-Vietnami]] üleminekuvalitsust ja 1976 kahe Vietnami ühendades lõpetati ka see organistatsioon

[[Kategooria: Vietnami ajalugu]]





Redaktsioon: 29. detsember 2006, kell 23:03

Viet Cong (prantsuse keeles Front National de Liberté oli Lõuna-Vietnami kommunistlik vastupanu organisatsioon. See rajati 1960 Ngo Dinh Diemi karmi poliitika vastu. Rajati suhted Ho Chi Minhi valitsusega. Viet Congi üks suur eesmärk oli ühendada Vietnam Ho Chi Minhi juhtimisel. Kahe poole tüli tõusis sõjaks (Vietnami sõda). Viet Cong võitlejad olid sissid ja nende hävitamine oli nii raske, et kohati deporteeriti inimesi ühest kohast teise. Põhipealetungid olid nende poolt Tet-pealetung (1968) ja Lihavõttepealetung (1972).8. juuni 1969 kuulutati välja Lõuna-Vietnami Vabariigi Ajutine-Revolutsiooniline Valitsus (LLVARV). Juhiks sai Huynh Tat Phat. 1973 rahu järgi lepiti Vietnami jagamine kokku nii, et Lõuna-Vietnam ja LLVARV jäävad oma positsioonidele ehk sisuliselt tehti kaksikvalitsus ja Lõuna-Vietnami territooriumile jäi Põhja-Vietnami väeosad.1973 Pariisi rahu allkirjastasid USA,Viet Cong ja Põhja-Vetnam kuid rahu pidi tagama Lõuna-Vietnamis võitluste lõppu.Võitlused jätkusid.30. aprill 1975 vallutasid Põhja-Vietnami väeosad viet congi lipu all Saigoni. Viet cong asus valitsema Lõuna-Vietnami üleminekuvalitsust ja 1976 kahe Vietnami ühendades lõpetati ka see organistatsioon