Tōkyō: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
| asendikaart = Jaapan |
| asendikaart = Jaapan |
||
}} |
}} |
||
'''Tōkyō''' (ka: Tokyo ja Tokio; [[jaapani keel]] |
'''Tōkyō''' (ka: Tokyo ja Tokio; [[jaapani keel|jaapani]] 東京 ''Tōkyō'', vana nimega Edo 江戸) on [[Jaapan]]i pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga [[linnastu]] maailmas. |
||
Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, ''Tōkyō-shi'') eksisteeris aastatel [[1889]]–[[1943]]. Seejärel liideti see '''[[Tōkyō prefektuur]]iga'''. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused. |
Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, ''Tōkyō-shi'') eksisteeris aastatel [[1889]]–[[1943]]. Seejärel liideti see '''[[Tōkyō prefektuur]]iga'''. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused. |
Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 00:19
Tōkyō | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala | 622 km² | ||
Elanikke | 9 262 046 (2016) | ||
| |||
Koordinaadid | 35° 41′ N, 139° 46′ E | ||
Tōkyō (ka: Tokyo ja Tokio; jaapani 東京 Tōkyō, vana nimega Edo 江戸) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas.
Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, Tōkyō-shi) eksisteeris aastatel 1889–1943. Seejärel liideti see Tōkyō prefektuuriga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.
23 eripiirkonnas elab kokku üle 9 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 622 km². Kontekstist sõltuvalt võidakse Tōkyō nime all silmas pidada ka Suur-Tōkyōt, kus elab üle 30 miljoni inimese.
Tōkyō on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus.
Pilvelõhkujaid on Tōkyōs vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.
Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim.[viide?] Tōkyō tipptunnid on maailmakuulsad.[viide?]