Käsiõng

Käsiõng mida võib nimetada veel rulliõngeks ehk kaugõngeks, koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks.

Lihtkäsiõng

Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja landist või konksust. Sellega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning see võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. Kalapüük lihtkäsiõngega on Eestis igaühel lubatud ja seda võib teha pea igal pool, kuna veekogud kuuluvad riigile . Lihtkäsiõnge all mõeldakse püügiriista, mille ridval pole rõngaid ega rulli ja mille õngenööri pikkus on kuni poolteist ridvapikkust. Kui õngitseda ridvaga, millel on rull ja rõngad küljes, kuulub see juba harrastuslike püügivahendite hulka ning eeldab, et püügiõiguse eest on tasutud.

Lihtkäsiõnged jagunevad:

• Lihtõng – on oma skeemilt väga lihtne: ritv, õngenöör, ujuk, tina, konks, sööt. Lihtõnge eelis teiste õngetüüpide ees on see, et sellega on hõlbus heita õngesööta täpselt peibutussööda juurde ning heite sooritamine on lihtne ja kiire. Ritv võib olla väga erineva pikkusega, tavaõngitsejatel enamjaolt 6-7 meetri pikkune klaaskiud- või komposiitritv.

• Stekker-õng – koosneb kahest osast: peenem osa 3-4 jätku on ühendatud teleskoopiliselt, jämedam osa 6-10 jätku kinnituvad üksteise otsa, stekkerühendustena. Peenem osa ei ole siiski tavaline lihtõngeritv, vaid selle sisse on paigutatud kummiamortisaator, mille ülesandeks on summutada suuremate kalade sööste, sest stekker-ritv tervikuna on sedavõrd jäik, et ei suuda järsemaid tõmbeid summutada. Stekker-ridva puhul kasutatakse niipalju õngenööri, kui suur on püügipaiga sügavus, pluss 50-60 cm.

Mereõng

Mereõng on mõeldud ookeanikalapüügiks. See on keskmiselt umbes 4 meetri pikkune, väga tugev ning varustatud suure ja raske käepideme, rullikinnituse ja rõngastega. Suuremaid mereõngi kasutatakse sportkalastuspaatidel haide ja marliinide püügiks.

Teleskoopõng

Teleskoopõng on konstrueeritud selliselt, et seda on võimalik väga lihtsasti kitsastes oludes transportida. Kokkupanduna on see kuni ühe meetri pikkune ja tööasendis võib ridva pikkuseks olla kuni 10 meetrit. Valmistatud on teleskoopõnged enamasti komposiitmaterjalidest, grafiidist või klaaskiust, mis tagavad tugevuse ja vastupidavuse. Materjalid on töödeldud viisil, mis lihtsustab osade üksteise sisse ja välja libisemist, tagades nii parema kasutusmugavuse. Teleskoopõnged on populaarsed kalameeste seas, kes püüavad kala kaldal olles, sest pikkade ritvade kaasaskandmine on väga tülikas.

Vaata ka

• Õngitsemine