Käsiõng

Käsiõngega kalapüük 1900. aastal

Käsiõng ehk rulliõng ehk kaugõng koosneb ridvast, õngenöörist ja kuni kolmest õngenöörile kinnitatud üheharulisest konksust. Käsiõng võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks.

Lihtkäsiõng

Lihtkäsiõng õiguslikus tähenduses on kalapüügivahend, millega Eestis tohib avalikust veekogust püüda püügiks lubatud liiki ja mõõdus kalu püügikeeluta ajal igaüheõiguse alusel tasuta, ja see koosneb ridvast, kuni ridva 1,5-kordse pikkusega õngenöörist, selle otsas olevast üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. Kui lihtkäsiõngega püütakse igaüheõiguse alusel, tohib korraga kasutada vaid üht lihtkäsiõnge. Lihtkäsiõnge ridval ei ole rõngaid, noogutit, hasplit ega rulli, kas või ühe elemendi neist lisamine muudab õnge käsiõngeks, mis kuulub juba harrastuspüügivahendite hulka ning mille kasutamine eeldab vastava püügiõiguse olemasolu, mis on üldjuhul tasuline. Harrastuspüügiõiguse olemasolul võib korraga püüda kuni kolme lihtkäsiõngega, samuti võib siis kasutada ka tehissööta või toidupalakesi (saiatükke, nätsutist, herneid, tatart jne) Osad kalamehed peavad lihtkäsiõngedeks ka kalapüügieeskirjade lihtkäsiõnge mõistele mõne parameetri (nt õngenööri suurem pikkus, suurem konksuharude arv või amortisaatori olemasolu) põhjal mitte vastavaid ilma rullita käsiõngi. Seega igameheõiguse kasutamisel tuleb juhinduda kalapüügieeskirja nõuetest, mitte lihtsalt sellest, kuidas keegi mõnd õngetüüpi nimetab.

Lihtkäsiõnged jagunevad:

• Lihtõng – on oma skeemilt väga lihtne: ritv, õngenöör, ujuk, tina, konks, sööt. Lihtõnge eelis teiste õngetüüpide ees on see, et sellega on hõlbus heita õngesööta täpselt lähedal asuvasse püügikohta visatud peibutussööda juurde ja seda seal ka hoida. Samuti on heite sooritamine lihtne ja kiire. Samas ei võimalda lihtõng kaugemalt püügiks väga pikki heiteid. Ritv võib olla väga erineva pikkusega, tavaõngitsejatel enamjaolt 6–7 meetri pikkune klaaskiud- või komposiitritv. .

• Stekkerõng – selle ritv koosneb kahest osast: peenema osa 3–4 jätku on ühendatud teleskoopiliselt, jämedama osa 6–10 jätku kinnituvad üksteise otsa stekkerühendustega. Peenem osa ei ole siiski tavaline lihtõngeritv, vaid selle sisse on paigutatud kummiamortisaator, mille ülesandeks on summutada suuremate kalade sööste, sest stekkerritv tervikuna on sedavõrd jäik, et ei suuda järsemaid tõmbeid summutada. Stekkerridvad on väga pikad, kuni 20 meetrit, kuid kasutatakse lühikest õngenööri, see on vaid nii pikk, kui suur on püügipaiga sügavus, pluss 50–60 cm.

Mereõng

Mereõng on mõeldud ookeanikalapüügiks. Selle ritv on keskmiselt umbes 4 meetri pikkune, väga tugev ning varustatud suure ja raske käepideme, rullikinnituse ja rõngastega. Suuremaid mereõngi kasutatakse sportkalastuspaatidel haide ja marliinide püügiks.

Teleskoopõng

Teleskoopõng on konstrueeritud nii, et seda on võimalik väga lihtsasti kitsastes oludes transportida. Kokkupanduna on see kuni ühe meetri pikkune, tööasendis võib ridva pikkuseks olla kuni 10 meetrit. Valmistatud on teleskoopõnged enamasti komposiitmaterjalidest, grafiidist või klaaskiust, mis tagavad tugevuse ja vastupidavuse. Materjalid on töödeldud viisil, mis lihtsustab osade üksteise sisse ja välja libisemist, tagades nii parema kasutusmugavuse. Teleskoopõnged on populaarsed kalameeste seas, kes püüavad kala kaldal olles, sest pikkade ritvade kaasaskandmine on väga tülikas.

Vaata ka

• Õngitsemine

Kirjandus

• Vladislav Koržets. "Õngitsemine+", Tallinn: Sõnavald kirjastus, 2013.
• Vladislav Koržets, Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat", Tallinn: Sõnavald kirjastus, 2016.