Aragón

See artikkel räägib piirkonnast; jõe kohta vaata artiklit Aragóni jõgi; endisaegse kuningriigi kohta vaata Aragóni kuningriik.

---

Aragóni autonoomne piirkond
hispaania Comunidad Autónoma de Aragón
Aragóni vapp Aragóni lipp
Pindala: 47 719 km²
Elanikke: 1 320 800 (2009)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Zaragoza

Aragón [arag'oon] (hispaania ja aragoni keeles Aragón [aɾaˈɣon], katalaani keeles Aragó [əɾəˈɣo] või [aɾaˈɣo]) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.

Aragóni põhjapoolseim, Huesca provints piirneb Prantsusmaaga ja paikneb Püreneede keskosas. Hispaanias piirneb piirkond idas Katalooniaga, lõunas Valencia ja Castilla–La Manchaga ning läänes Castilla-Leóni, La Rioja ja Navarraga.

Aragóni pindala on 47 719 km².

Aastal 2006 oli piirkonna rahvaarv 1 277 471, pool rahvastikust elas pealinnas Zaragozas.

Loodus

Piirkonna maastik on mitmekülgne, ulatudes liustikest haljendavate orgudeni, rikkalike karjamaadeni ja viljapuuaedadeni ning kuiva stepini kesktasandikul.

Aragóni tähtsaim jõgi on türa, mis on Hispaania suurim jõgi veehulga poolest ning voolab piirkonnas läänest itta läbi Zaragoza provintsi.

Aragónis on ka Püreneede kõrgeim mägi Aneto.

Haldus

Piirkond koosneb kolmest provintsist. Need on põhjast lõunasse: Huesca provints, Zaragoza provints ja Terueli provints.

Aragón on jagatud 33 maakonnaks (comarca).

Piirkonna pealinn on Zaragoza.

Ajalugu

Piirkonna ajalugu ulatub Rooma-eelsesse aega. Pärast Rooma riiki kuuluti frankide Hispaania marki. Hiljem moodustus Aragóni kuningriik.

Välislingid

• Gobierno de Aragón
• Conocer Aragón (hispaaniakeelne Aragóni tutvustus)