Roosiromaan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Kirjandus
6. rida: 6. rida:
== Sisukokkuvõte ==
== Sisukokkuvõte ==
Noormees näeb [[Roosi]] ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teoses esineb nii häid kui ka halbu [[tegelased|tegelasi]], näiteks lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelased on [[Loodus]] ja [[Mõistus]]. Teose lõpus lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida.
Noormees näeb [[Roosi]] ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teoses esineb nii häid kui ka halbu [[tegelased|tegelasi]], näiteks lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelased on [[Loodus]] ja [[Mõistus]]. Teose lõpus lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida.

== Kirjandus ==
* "Roosiromaan" (katkendid, tõlkinud [[Jaan Kross]]) – [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]], [[Eesti Riiklik Kirjastus|ERK]], [[Tallinn]] [[1962]], lk 364–372 (autor Guillaume de Lorris) ja lk 373–379 (autor Jean de Meung) ja kommentaarid lk 551–553


[[Kategooria:Prantsuse kirjandus]]
[[Kategooria:Prantsuse kirjandus]]

Redaktsioon: 6. märts 2017, kell 16:41

Mirth and Gladness lead a Dance in this miniature from a manuscript of the Roman de la Rose in the Bodleian Library (MS Douce 364, folio 8r).

"Roosiromaan" (prantsuse "Le Roman de la Rose") on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.

Sisukokkuvõte

Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teoses esineb nii häid kui ka halbu tegelasi, näiteks lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelased on Loodus ja Mõistus. Teose lõpus lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida.

Kirjandus