Ajaleht: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib üldmõistest; konkreetse ajalehe kohta vaata artiklit [[Ajaleht (ajaleht)]]}}
{{viita}}
{{viita}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}

Redaktsioon: 6. veebruar 2017, kell 20:06

 See artikkel räägib üldmõistest; konkreetse ajalehe kohta vaata artiklit Ajaleht (ajaleht)

Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, intervjuud, artiklid, reklaamid jmt. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka muust materjalist (näiteks plastist) ajalehti.

Päevalehed ilmuvad iga päev. Neile lisaks on eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 4–6 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas).

Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress.

Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt keskendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele.

Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806.

Perno Postimees ehk Näddalileht, mille esimene number ilmus 5. juunil 1857, pani aluse eesti perioodikale.

Välismaa ajalehtedest on suuremate hulgas näiteks The New York Times, Yomiuri Shimbun, Bild, International Herald Tribune, Le Monde, The Wall Street Journal ja Daily Mail.

Vaata ka

Välislingid