Silinder: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
32. rida: 32. rida:


'''Silindri pinnalaotus'''
'''Silindri pinnalaotus'''
on ristkülik (või ruut) ja kaks võrdse raadiusega ringi. Ristküliku või ruudu külg, mis moodustab ühise serva põhjadeks olevate servadega vastab ringi ümbermõõdule.
on ristkülik (või ruut) ja kaks võrdse raadiusega ringi. Ristküliku või ruudu külg, mis moodustab ühise serva põhjadeks olevate ringide servadega on sama pikkusega kui ringi ümbermõõt.
[[Kategooria:Geomeetrilised kujundid]]
[[Kategooria:Geomeetrilised kujundid]]

Redaktsioon: 1. veebruar 2017, kell 19:02

 See artikkel räägib matemaatika mõistest; mootori osa kohta vaata artiklit Silinder (mootori osa); peakatte kohta vaata artiklit Torukübar

Silinder

Silinder on pöördkeha.

Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber oma ühe külje.


Silindri ruumala (V) avaldub kui

kus r on silindri raadius ja h on silindri kõrgus.


Silindri pindala (täispindala A) avaldub kui

Külgpindala (ilma põhjadeta) B avaldub kui

Silindri lõiked: Silindri lõikamisel tasandiga tekivad järgmised geomeetrilised kujundid: a) ringjoon (kui tasand on risti keskteljega), b) ellips (kui tasapind läbib üksnes küljepinda aga pole risti teljega) c) ristkülik või ruut (kui tasand on paralleelne teljega) d) ümarate külgedega tünni või vaati meenutav kujund (kui lõiketasapind läbib põhjasid aga pole paralleelne silindri keskteljega).

Silindri lõiked
Silindri lõiked

Silindri pinnalaotus on ristkülik (või ruut) ja kaks võrdse raadiusega ringi. Ristküliku või ruudu külg, mis moodustab ühise serva põhjadeks olevate ringide servadega on sama pikkusega kui ringi ümbermõõt.