Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel
| 26. rida: | 26. rida: | ||
Aastatel [[1364]]–[[1365]] sai linnus kannatada Rootsi kuningate [[Magnus II (Rootsi)|Magnus II]] ja [[Albrecht III von Mecklenburg]]i vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal. |
Aastatel [[1364]]–[[1365]] sai linnus kannatada Rootsi kuningate [[Magnus II (Rootsi)|Magnus II]] ja [[Albrecht III von Mecklenburg]]i vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal. |
||
[[1441]], Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja [[Erik Axelsson Tott]]. [[1448]] sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud [[Karl Knutsson Bonde]] (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. [[1450]] sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks. |
[[1441]], Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja [[Erik Axelsson Tott]]. |
||
[[1448]] sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud [[Karl Knutsson Bonde]] (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. [[1450]] sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks. |
|||
[[1463]] on esmakordselt mainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref> |
|||
[[1480]]ndatel aastatel lasi Rootsi riigihoidja [[Sten Sture Vanem]] kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn. Sture-kabeli.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref> |
|||
[[1556]]-[[1563]], Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati [[1568]]-[[1574]] uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref> |
[[1556]]-[[1563]], Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati [[1568]]-[[1574]] uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref> |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2016, kell 02:53
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Turu linnus (soome keeles Turun linna, rootsi keeles Åbo slott) on linnus Edela-Soomes, Turu linnas, Päris-Soome (Varsinais Suomi) maakonnas, Aura jõe suudmes, selle põhjakaldal, ja kujutab endast üht Soome vanimat ja suurimat enamvähem täielikult säilinud keskaegset kiviehitist.
Nimekujud
Ajalugu
1250. aastateks oli rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud Rootsi riigiga.
1280. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud Häme linnusega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud Viiburi linnusega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist.
Aastatel 1284-1291 oli Soome hertsog Bengt Birgersson, Rootsi kuninga Magnus Aidaluku (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused.
Aastatel 1302–1318, kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.
1308 aastal on linnust esmakordselt ürikuliselt mainitud.[1]
Aastatel 1315–1322 oli linnuse komandandiks Lyder de Kyren.[2]
Aastal 1318 põletasid Novgorodi väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud.
1324-1326, kui linnusepealik oli Mattias Kettilmundsson, tekkis linnusesse õukonnaelu.
1347 ja 1351 külastas Magnus II esimese Rootsi kuningana Soomet ja elas sealolles Turu linnuses.
Aastatel 1364–1365 sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht III von Mecklenburgi vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.
1441, Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja Erik Axelsson Tott.
1448 sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud Karl Knutsson Bonde (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. 1450 sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks.
1463 on esmakordselt mainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.[3]
1480ndatel aastatel lasi Rootsi riigihoidja Sten Sture Vanem kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn. Sture-kabeli.[4]
1556-1563, Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati 1568-1574 uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.[5]
Ehitus
Algselt oli tegemist kastell-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.
Praegune seisukord
Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.