Samādhi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Andrus Kahn (arutelu | kaastöö)
141 muudatust
Resümee puudub
Andrus Kahn (arutelu | kaastöö)
141 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
Õige keskendumine (pl. k. ''sammā samādhi'', skr. k. ''samyaksamādhi'') on [[Buddha]] antud [[Kaheksaosaline tee|Kaheksaosalise tee]] kaheksas osa mida [[Buddha]] õpetas '''Dhammaratta käimapanemise suttas''' (paali. k. ''Dhammacakkappavattana sutta'')<ref>S.V.420. </ref> ja mille sisuks on (1) keskendumine esimeses ''jhāna''’s (paali k. ''paṭhamajjhāna samādhi''), (2) keskendumine teises ''jhāna''’s (paali k. ''dutiyajjhāna samādhi)'', (3) keskendumine kolmandas ''jhāna''’s (paali k. ''tatiyajjhāna samādhi'') ja (4) keskendumine neljandas ''jhāna''’s (paali k. ''catutthajjhāna samādhi'')<ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>. Keskendumse eesmärgiks on ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[Viis takistust (pañca nīvaraṇāni)|viis takistust (''pañca nīvaraṇāni'')]] <ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''jhāna''<nowiki/>'de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref>
Õige keskendumine (pl. k. ''sammā samādhi'', skr. k. ''samyaksamādhi'') on [[Buddha]] antud [[Kaheksaosaline tee|Kaheksaosalise tee]] kaheksas osa mida [[Buddha]] õpetas '''Dhammaratta käimapanemise suttas''' (paali. k. ''Dhammacakkappavattana sutta'')<ref>S.V.420. </ref> ja mille sisuks on (1) keskendumine esimeses ''jhāna''’s (paali k. ''paṭhamajjhāna samādhi''), (2) keskendumine teises ''jhāna''’s (paali k. ''dutiyajjhāna samādhi)'', (3) keskendumine kolmandas ''jhāna''’s (paali k. ''tatiyajjhāna samādhi'') ja (4) keskendumine neljandas ''jhāna''’s (paali k. ''catutthajjhāna samādhi'')<ref>''Maggavibhaṅgasutta'' SN 45.8.</ref>. Keskendumse eesmärgiks on ületada esmalt ''samatha bhāvanā'' abil [[Viis takistust (pañca nīvaraṇāni)|viis takistust (''pañca nīvaraṇāni'')]] <ref>Abhidhammas on toodud ''nīvaraṇā'' kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (''avijjā'').</ref> ning liikuda sealt edasi järjestike ''jhāna''<nowiki/>'de arendamisele. Kui ''samatha bhāvanā'' teel on iha (''rāga'') ületatud, on võimalik jätkata ''vipassanā bhāvanā'' meetodiga.<ref>''Vijjābhāgiyā sutta,'' AN 2.30 (PTS: A.i.61)</ref>

=== Kaks meele arendamise meetodit ===
Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ''bhāvanā''‘t:<ref>“''Samatho ca vipassanā ca''” (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).</ref>
# Meelerahu arendamine ehk ''Samatha-bhāvanā''
# Taipamise arendamine ehk ''Vipassanā-bhāvanā''
Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (''ceto-samatha''); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.<ref>M.I. 33.</ref>

''Vipassanā'' [''vi'' erineval moel + ''passati'' nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, inuitsiooni ja enesevaatlust.<ref>Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.</ref> Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse ''Vipassanā-bhāvanā'' sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese insaidi (intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse) vallandamine, arendamise ja väljakujundamine. ''Vipassanā bhāvanā'' ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvada, teadvustatud vaatlus.

==== Samatha bhāvanā objektide klassifikatsioon ====
Seitse ''samatha-bhāvanā'' objektide (''samatha-kammaṭṭhāna'') gruppi on:
# Kümme kasinat (''dasa kasiṇa'')<ref>''Kasiṇa'' - täielik, tervik(lik).</ref>
# Kümme ebapuhtust (''dasa asubha'')
# Kümme meelespidamise objekti (''dasa anussatiyo'')[[# ftn3|[3]]]
# Neli brahmavihaarat ehk Brahmā asupaika (''cattaro brahmā-vihāra'')[[# ftn4|[4]]]
# Neli mittemateriaalset (brahmavihaara) valdkonda (''cattaro āruppa'')
# Üks Toidu ilguse teadvustamine (''eka'' ''āhāre-paṭikūla-sañña'')
# Üks Nelja elemendi analüüs (''eka catu-dhātu-vavatthāna'')

==== Vipassanā bhāvanā objektide klassifikatsioon ====
''Vipassanā bhāva''nā eeldab eelnevaid teadmisi mis on ''vipassanā bhāvanā objektid'' (paali k. ''vipassanā-kammaṭṭhāna''):
# Seitse puhtust (paali k. ''sattavisuddhi'')
# Kolm olemasolu omadust (paali k. ''tilakkhaṇa'')
# Kolme liiki mõtlus [Kolme omaduse] kolmekordne mõtlus]  (paali k. ''tividhānupassanā'')
# Kümme insait-teadmist (paali k. ''dasa-vipassānāñāṇa'')
# Kolme liiki vabanemine [kolmekordne vabanemine] (paali k. ''tividhavimokkha'')
# Kolm vabanemise ust [kolmekordse vabanemise kolm ust] (paali k. ''tividhavimokkha-mukha'')

''Vipassanā-bhāvanā'' kätkeb endas sisuliselt 73. Tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde, mida vaadeldakse täieliku mõistmise (''vipassanā'') kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate ''jhāna'' tasemete tekkimisel, alates juba esimesest ''jhāna''’st. Nimetatud 73. dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:
# Viis isiksuse koostisosa (''khandha'')
# Kaksteist tajuvalda (''āyatana'')
# Kaheksateist elementi (''dhāthu'')
# Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (''indrya'')
# Neli Aarjalikku tõde (''ariyasacca'')
# Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahelat (''paṭiccasamuppāda'')
----
----

Redaktsioon: 30. november 2016, kell 04:52

Õige keskendumine (pl. k. sammā samādhi, skr. k. samyaksamādhi) on Buddha antud Kaheksaosalise tee kaheksas osa mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemise suttas (paali. k. Dhammacakkappavattana sutta)[1] ja mille sisuks on (1) keskendumine esimeses jhāna’s (paali k. paṭhamajjhāna samādhi), (2) keskendumine teises jhāna’s (paali k. dutiyajjhāna samādhi), (3) keskendumine kolmandas jhāna’s (paali k. tatiyajjhāna samādhi) ja (4) keskendumine neljandas jhāna’s (paali k. catutthajjhāna samādhi)[2]. Keskendumse eesmärgiks on ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust (pañca nīvaraṇāni) [3] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[4]

Kaks meele arendamise meetodit

Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit bhāvanā‘t:[5]

  1. Meelerahu arendamine ehk Samatha-bhāvanā
  2. Taipamise arendamine ehk Vipassanā-bhāvanā

Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[6]

Vipassanā [vi erineval moel + passati nägema, see kes näeb] tähendab sisemist vaatlust, insaiti, inuitsiooni ja enesevaatlust.[7] Sellist nägemist pole võimalik saavutada tavalise meeleseisundi ega kahe silma abil, see on meelesisene, insaidil põhinev sisenägemus. Sestap tõlgitakse Vipassanā-bhāvanā sageli insait-meditatsiooniks, kuna selle sisuks on meelesisese insaidi (intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse) vallandamine, arendamise ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvada, teadvustatud vaatlus.

Samatha bhāvanā objektide klassifikatsioon

Seitse samatha-bhāvanā objektide (samatha-kammaṭṭhāna) gruppi on:

  1. Kümme kasinat (dasa kasiṇa)[8]
  2. Kümme ebapuhtust (dasa asubha)
  3. Kümme meelespidamise objekti (dasa anussatiyo)[3]
  4. Neli brahmavihaarat ehk Brahmā asupaika (cattaro brahmā-vihāra)[4]
  5. Neli mittemateriaalset (brahmavihaara) valdkonda (cattaro āruppa)
  6. Üks Toidu ilguse teadvustamine (eka āhāre-paṭikūla-sañña)
  7. Üks Nelja elemendi analüüs (eka catu-dhātu-vavatthāna)

Vipassanā bhāvanā objektide klassifikatsioon

Vipassanā bhāvanā eeldab eelnevaid teadmisi mis on vipassanā bhāvanā objektid (paali k. vipassanā-kammaṭṭhāna):

  1. Seitse puhtust (paali k. sattavisuddhi)
  2. Kolm olemasolu omadust (paali k. tilakkhaṇa)
  3. Kolme liiki mõtlus [Kolme omaduse] kolmekordne mõtlus]  (paali k. tividhānupassanā)
  4. Kümme insait-teadmist (paali k. dasa-vipassānāñāṇa)
  5. Kolme liiki vabanemine [kolmekordne vabanemine] (paali k. tividhavimokkha)
  6. Kolm vabanemise ust [kolmekordse vabanemise kolm ust] (paali k. tividhavimokkha-mukha)

Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73. Tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde, mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73. dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

  1. Viis isiksuse koostisosa (khandha)
  2. Kaksteist tajuvalda (āyatana)
  3. Kaheksateist elementi (dhāthu)
  4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (indrya)
  5. Neli Aarjalikku tõde (ariyasacca)
  6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahelat (paṭiccasamuppāda)
  1. ↑ S.V.420. 
  2. ↑ Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
  3. ↑ Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
  4. ↑ Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
  5. ↑ “Samatho ca vipassanā ca” (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  6. ↑ M.I. 33.
  7. ↑ Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.
  8. ↑ Kasiṇa - täielik, tervik(lik).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Samādhi&oldid=4528473"