Kanalised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| alamklass = [[Nüüdislinnud]] ''Neornithes''
| infraklass = [[Uuduslõugsed]] ''Neognathae''
| ülemselts = ''Galloanserae''
| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes''
| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes''
| seltsi_autor = [[Coenraad Jacob Temminck|Temminck]], 1820
| seltsi_autor = [[Coenraad Jacob Temminck|Temminck]], 1820

Redaktsioon: 21. november 2016, kell 00:59

Kanalised
Fossiilide leiud: Eotseen-Holotseen
Mikaadofaasan Tallinna loomaaias
Mikaadofaasan Tallinna loomaaias
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Alamklass Nüüdislinnud Neornithes
Infraklass Uuduslõugsed Neognathae
Ülemselts Galloanserae
Selts Kanalised Galliformes
Temminck, 1820
Sugukonnad

Ülemsugukond Phasianoidea

Sünonüümid

Gallimorphae

Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.

Enamik seltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väikseim neist on ida-sinivutt, suurim metskalkun. Kanaliste 290-st liigist 111 kuuluvad IUCNi ohustatud liikide punasesse nimekirja.

Kirjeldus

Isane metsis

Kanalised on tüsedad, väikse pea ja enamasti suurte laiade tiibadega linnud. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab enamus maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad, mis võimaldavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on kireva sulestikuga isafaasanid. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud tuttkanal. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus kahaneb märgatavalt. Nokk on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud.

Eluviis ja elupaigad

Kana ja kukk

Kanalised elavad väga mitmesugustes biotoopidesmetsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad.

Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsete liikidel esineb paaritumisperioodil vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.

Toitumine

Kanalised toituvad taimedest ning putukatest. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad põllukultuuride kahjustajaid.

Väljasurnud sugukonnad