Immigrant: erinevus redaktsioonide vahel
| 68. rida: | 68. rida: | ||
===Ränded Eestis=== |
===Ränded Eestis=== |
||
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil Lõuna- |
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil [[Lõuna-Siber]]isse, [[Kaukaasia]]sse, [[Krimm]]i ja [[Peipsi]] taha. |
||
[[Punane terror|Punase terrori]] eest põgeneti [[Nõukogude Venemaa]]lt Eestisse. [[Tartu rahuleping]]u järgselt toimus [[opteerumine]] Eestisse. |
|||
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung, [[baltisakslane|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] Saksamaale, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ja [[Punaarmee]]sse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist, [[juuniküüditamine]], Euroopa [[juudid|juutide]] paigutamine Eesti alal loodud Saksa [[koonduslaager|koonduslaagritesse]], [[Suur põgenemine]], [[märtsiküüditamine]]. |
|||
1940. aastatel rännati läände sõja pärast. Toimusid ka [[juuniküüditamine]] ja [[märtsiküüditamine]]. |
|||
1950. |
1950. aastatest kuni 1990. aastateni toimus sisseränne Nõukogude Liidu aladelt rahvaste segamise ja [[sovetiseerimine|sovetiseerimise]] eesmärgil. |
||
1990. aastatel algas tagasiränne endise Nõukogude Liidu aladele, 21. sajandil väljaränne läände parema elu otsinguil. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 19. november 2016, kell 17:00
Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud. Immigrant võib lahkuda nii vabatahtlikult kui sunniviisiliselt. Immigrantide arvu piiravad riikides kehtestatud kvoodid. Eestil on see näiteks 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.[1]
Migreerumise põhjused
Inimesed migreeruvad erinevatel põhjustel. Neid võib rühmitada ökonoomilisteks, sotsiaalseteks, poliitilisteks ja keskkondlikeks põhjusteks.[2]
- Ökonoomiline migratsioon
- töö-otsingud
- karjääri tegemine
- Sotsiaalne migratsioon
- kvaliteetsema elupaiga otsingud
- perekonna juurde liikumine
- Poliitiline migratsioon
- poliitilise tagakiusamise eest põgenemine
- sõja eest põgenemine
- Keskkondlik migratsioon
- katastroofide, näiteks üleujutuste, maavärinate, vulkaanilise tegevuse, eest põgenemine
Inimene võib lahkuda riigist vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Sunniviisiliselt lahkujat nimetatakse pagulaseks
- Vabatahtliku migratsiooni põhjused on
- töö otsingud
- paremate elutingimuste otsingud
- õpingud
- perekondlikud põhjused
- parematesse loodustingimustesse ümberasumine
- Sunniviisilised ümberasumise põhjused on
- sõjad
- loodusõnnetused
- näljahädad
- poliitilised, usulised, rassilised põhjused
- küüditamised
Barjäärid on takistavad tegurid, mille tõttu võib migrant mitte otsustada teatud riiki kolida.
- Selleks võivad olla
- keel
- raha
- kaugus
- rahvuskaaslaste kogukonna puudumine
Tõuke- ja tõmbefaktorid
Piirkonda, kuhu immigrant läheb, nimetatakse tõmbepiirkonnaks.
- Tõmbefaktorid
- kõrge tööhõive
- riigi rikkus
- rohkem teenuseid
- vähem kuritegevust
- parem kliima
- poliitiline stabiilsus
- rohkem viljakat maad
- väiksem looduskatastroofide oht
Piirkonda, kust immigrant tuleb, nimetatakse tõukepiirkonnaks.
- Tõukefaktorid
- vähe teenuseid, mugavusi
- vähene turvalisus
- kõrge kriminaalsus
- halb viljakus
- põud
- üleujutused
- vaesus
- sõda
Ränded Euroopas
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses toimus ulatuslik väljaränne ehk emigratsioon kolooniatesse, sest seal vajati töökäsi ja Euroopas oli liiga palju rahvast. 20. sajandi esimesel poolel rännati välja maailmasõdade tõttu. 1950. aastatest alates hakkas toimuma immigratsioon vaestest riikidest Euroopasse, sest vajati tööjõudu. Paljud tulid endistest kolooniatest. 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses rännati ja siiani rännatakse Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse erinevatel põhjustel, näiteks töö, haridus, parem elukeskkond. Haritud tööjõud rändab aga eelkõige Põhja-Ameerikasse.
Ränded Eestis
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil Lõuna-Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi ja Peipsi taha. Punase terrori eest põgeneti Nõukogude Venemaalt Eestisse. Tartu rahulepingu järgselt toimus opteerumine Eestisse. Teise maailmasõja ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung, baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ja Punaarmeesse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist, juuniküüditamine, Euroopa juutide paigutamine Eesti alal loodud Saksa koonduslaagritesse, Suur põgenemine, märtsiküüditamine. 1950. aastatest kuni 1990. aastateni toimus sisseränne Nõukogude Liidu aladelt rahvaste segamise ja sovetiseerimise eesmärgil. 1990. aastatel algas tagasiränne endise Nõukogude Liidu aladele, 21. sajandil väljaränne läände parema elu otsinguil.
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti Vabariigi immigratsioonseadus www.riigiteataja.ee (vaadatud 19.11.2016)
- ↑ Migration trends www.bbc.co.uk (vaadatud 18.11.2016)